Kreeka tahab hakata sõjakahjude katteks Saksa omandit konfiskeerima

Ateena on Saksamaalt nõutavate reparatsioonide osas tooni teravdanud. Kreeka justiitsminister ähvardab Saksa omandi Kreekas konfiskeerida ning annab mõista, et tema järgmised sammud sõltuvad kokkuleppest võlavaidluses.

Kreeka justiitsminister Nikos Paraskevopoulos ütles teisipäeva õhtul parlamendis, et nende reparatsioonidega hüvitataks Distomo küla veresauna ohvrite kannatused, kirjutab Der Spiegel.

Kreeka põhiseaduskohus on juba kinnitanud 1997. aasta otsuse, mille järgi on Distomo veresauna 218 ohvri perekondadel õigus 28 miljonile eurole. Kreeka seaduste järgi peab sellise konfiskeerimise heaks kiitma justiitsminister. Paraskevopoulos väljendas selleks valmisolekut, kuid ütles, et teeb lõpliku otsuse, lähtudes juhtumi keerukusest ja laiematest riiklikest küsimustest.

Selline formuleering viitab Der Spiegeli hinnangul sellele, et Kreeka võib sellest ettevõtmisest loobuda, kui käimas olevas võlavaidluses jõutakse kokkuleppele, kuigi ametlikult ei ole nendel küsimustel omavahel mingit seost.

Selline sidumine on ühel korral aga juba aset leidnud: 2000. aastal kiitis Kreeka tollane sotsialistliku erakonna PASOK valitsus heaks varade konfiskeerimised Goethe instituudist, saksa koolist Ateenas ja Saksa arheoloogiainstituudist. Meedia teadete järgi võttis justiitsminister oma otsuse tookord tagasi pärast seda, kui Saksamaa paar päeva hiljem euro kasutuselevõtu Kreekas heaks kiitis.

„Me lubame oma kohustused täita. Aga me ootame seda ka kõigilt teistelt pooltelt. Moralistlikus vaidluses, mis on Euroopa avalikku debatti valitsenud, ei hakka me olema pead ja pilku maha löövad kooliõpilased. Me ei pea eetilisi loenguid ega ka aktsepteeri neid,“ ütles ilmselt Saksamaale vihjates Kreeka peaminister Alexis Tsipras.