Forbes Eesti: Eesti tuumafüüsiku revolutsiooniline programm - omanda võõrkeel vaid tühise 200 tunniga

Mõnele on prantsuse keel kui kosmos ja raketiteadus, ent eestlasele Mait Müntelile olid kosmos ja prantsuse keel uue stardietapi edukas valem. Ta on arendanud programmi Lingvist, mis võimaldab omandada võõrkeele tühise 200 tunniga

Kui palju aega oled sina kulutanud võõrkeele selgekssaamisele? Et suuta rääkida vabalt, on tulnud kindlasti mitu aastat õppida. Kujutad ette, et on mingi moodus omandada keel samal tasemel kolme kuuga?

Eestlane Mait Müntel on töötanud välja programmi Lingvist, mille abil suudad juba kolme kuu pärast vestelda valitud võõrkeeles, pühendades õppimisele nende kolme kuu vältel vaid kaks tundi päevas. Tema arvates võib Lingvistiga omandada keele 4,5 korda kiiremini kui muul viisil.

Miks lubab Lingvist sellist efekti? Sest (erinevalt kõigest, mis turul saadaval) on siin eesti keele õppekava aluseks võetud arvutiõppe algoritmide süsteem, mis võimaldab välja selgitada, kuidas sa kõige paremini õpid. Õppija mälu ehitusele ja eelteadmistele tuginedes tehakse igaühele individuaalne programm.

Münteli väljatöötatud süsteem analüüsib progressi, vigu ja seda, kui kiiresti täidetakse ülesandeid. Nii kohandatakse õppekava igaühe teadmiste tasemega ja optimeeritakse õppimist. Lingvist on praegu ainuke kohandatav keeleõppeprogramm maailmas. See on tõsine eelis, et vallutada veebipõhise keeleõppe turg, mille üleilmne väärtus on kolm miljardit dollarit ja väärtuse aastane kasv keskmiselt 22 protsenti.

Idee potentsiaali on tajunud Skype’i kaasasutaja Jaan Tallinn, kellest sai esimene investor, aga ka aasta tagasi seemneinvesteeringusse miljon eurot juurde toonud SmartCap, Nordic VC Inventure ja mitu Eesti äriinglit.

Aastal 2004 ühines Mait Müntel doktoriõpingute käigus Euroopa tuumaenergia uuringute organisatsiooniga CERN. Enne seda oli ta saanud Tartu ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi teoreetilises füüsikas. CERN-is tehti siis eksperimente, et tõestada Higgsi elementaarosakesi, mis annavad mateeriale massi ja hoiavad koos kogu universumi. Müntel analüüsis enne eksperimentide alustamist andmeid ja uuris fooni protsesse, et imiteerida elementaarosakeste kokkupõrget. Siis, kui Hadronite Põrgutis (Euroopa tuumauuringute keskuse osakestekiirendi) alustati reaalsete eksperimentidega, töötas ta koos teistega programmi kallal, mis suudaks analüüsida kokkupõrgete andmeid. 2012. aastal saatis uuringuid edu ja teadlastel õnnestus tõestada Higgsi osakeste eksisteerimist, mis on üks tähtsamaid teadusavastusi viimasel aastakümnel.

Pärast seda jäi Müntelil rohkem vaba aega ja ta otsustas lõpuks õppida selgeks prantsuse keele, mida ta ikka veel ei osanud, kuigi oli üheksa aastat viibinud prantsuskeelses Šveitsis, millest kolm aastat elas püsivalt. „Arvestasin, et vähim võimalik aeg keel selgeks saada on 100 tundi,” tunnistab Mait Müntel. Teadlasena tahtis oma teooriat kontrollida. Leidmata programmi, millega oleks olnud võimalik seda teha, otsustas ta ise selle ehitada. Tal olid ju kasutada oma andmeanalüüsikogemused ja ta oli välja töötanud aatomifüüsika arvutiõppe algoritme.

Müntel tahtis õppida kõnekeelt, sestap ei kasutanud ta juba valmis sõnastikke, vaid laadis alla kõik saadaolevad prantsuskeelsed filmisubtiitrid. Nendest valis ta välja tihedamini kasutatud sõnu ja fraase, mida tal tõesti oli vaja teada, et vestelda.

„Õppimine on meeldejätmisprotsess. Kui tahad seda optimeerida, pead mõõtma mälu. Arvuti on ideaalne vahend, millega seda teha, sest see säilitab iga sinu sammu ja vea,” selgitab Müntel. Selleks et õppida väljavalitud sõnu, töötas ta välja süsteemi, kuidas mõõta oma mälu, et lõplik programm võiks pärast võtta vastu otsuse, mis sõna või fraasi ta peaks õppima. Lisaks analüüsib programm ka varasemaid teadmisi, keele statistikat ja aega, mida inimene kulutab programmi kasutades.

Poole aastaga valmis Müntelil enda tarbeks primitiivne programmiversioon. Pärast kaht kuud katsetusi suutis Müntel juba prantslastega rääkida ja läbis edukalt prantsuse keele riigieksami. „Tegin kesktaseme eksami. Selle saavutavad inimesed tavaliselt pärast seda, kui nad on 12 aastat koolis õppinud,” nendib Müntel.

Peagi kohtus ta Jaan Tallinnaga, kes oli selleks ajaks teinud oma jaapani keele õppimise programmi. Nad veetsid päeva, uurides teineteise tarkvara. Lõpuks jättis Jaan kõrvale oma tehnoloogia ja tegi Maidule ettepaneku luua tema tarkvaral põhinev ettevõte.
Jaan Tallinn tegi esimese investeeringu ja mehed palkasid programmeerijad. Poole aasta pärast esitleti prototüüpi, mis tõi kaasa esimese miljoni (eurodes).

See võimaldas neil ühineda TechStarsiga, mis on üks maailma juhtivaid idufirmade akseleraatoreid (nende portfellis on ka eestlaste loodud GrabCAD, mis müüdi sel aastal 100 miljoni dollari eest 3D-printerite tootmise liidrile Stratasys), ja avada kontori Bostonis.

Mullu novembris muutus Lingvisti beetaversioon kättesaadavaks laiemale üldsusele. See töötab üsna lihtsalt: paar klõpsu ja oled sisse loginud ning alustad kohe prantsuse keele omandamist. Õpid sõnu, loed teksti või kuulad audiot. Õppides sõnu, mis on kirjutatud inglise keeles, pead ise kirjutama need prantsuse keeles ja võid pärast kuulata hääldust. Teksti puhul saad ise valida, missugust teemat ja raskusastet soovid. Kui mõnd sõna ei tea, klõpsa sellel. Näed tähendust ja kuuled hääldust. Kui kuulad audiot, näed ka transkriptsiooni. Keelt võid õppida nii kaua kui soovid, sest see ei ole raamistatud kursuse kujul: kogu aeg lisatakse uusi, keerulisemaid ülesandeid.

Lingvistil on juba 20 000 kasutajat. Esialgu võib seda kasutada tasuta. Lähimal ajal tuleb kasutusele ka mobiilirakendus ja prantsuse keelele lisandub teisigi keeli. Mait märgib, et varsti hakatakse kasutajatelt abonementtasu küsima.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti veebruarikuu numbrist.