Arengufondi tervisespetsialist: tervishoiukorraldust ei tohi ajada valimistsükli rütmis
Teenusmajanduse Koda kuulutab 24. märtsil välja inimese või organisatsiooni, kes on aidanud eelmisel aastal oma tegevusega kõige enam kaasa Eesti tervishoiu edendamisele.
Tervise Tegu on tunnustus, millega Teenusmajanduse Koda tõstab esile era- või avaliku sektori, organisatsiooni, ettevõtte või üksikisiku panust – tegu Eesti tervishoiu edendamisel.
Ärileht uuris, mis võiks olla selle tiitli vääriline ja millised probleemid uuel valitsusel lahendada tuleks.
Mis oli eelmise aasta selline tegu või otsus, mis vääriks Tervise Teona tunnustamist?
Ma arvan, et selleks teoks võiks olla inimeste kui patsientide teadlikkuse tõus terviseteemadel ja vastutuse võtmine oma tervise eest. See on väga märgiline ning kriitiline protsess, sest inimest ei saa terveks ravida mitte arst, vaid seda peab patsient ise tegema. Seda trendi iseloomustavad väga paljud inimeste omaalgatuslikud tegevused, näiteks rahvajooksude korraldamine, terviseklubide ja abifondide loomine, samuti erinevate terviseäppide kasutamine. Täiesti uue mõtlemise ja rahastusmudeli toomine sotsiaal- ja tervisevaldkonda aga tähistab SIB-osakute algatus meie süsteemi rahamudeli rikastamiseks, mille mõtteviis avaks uusi võimalusi lahenduste leidmisel ja elanikkonna kaasamisel.
Mida ootate uuelt valitsuselt tervishoiukorralduses?
Uus valitsus peaks tervishoiukorralduses keskenduma pikaajalistele küsimustele, mitte ainult ühe või nelja-aastase valimistsükli piiridesse jäävatele väljakutsetele. Otsused muudatusteks, mida ootame ja vajame kümne aasta pärast, tuleb langetada täna. Näiteks puudub meil täna pikaajaline kava riigi tervishoiusüsteemi rahastamiseks. Muudatused selles valdkonnas ei tohi aga sündida avaliku aruteluta: otsustesse tuleb kaasata nii tööandjaid, elanikke, kui ka tervishoiusüsteemi töötajaid.
Millised on kolm kõige suuremat probleemi selles valdkonnas, mis tuleb lahendada?
• Kuna tervishoiusteenuseid rahastab haigekassa, on kogu tervishoiusüsteem seotud haigekassaga, väliseid teenusepakkujaid süsteem ei soodusta. Kuna turg on kinnine, pole tervishoiuteenuste ärimudel kulupõhine, kuigi peaks seda seaduse järgi olema. Hinnad pannakse paika kokkuleppel haigekassaga. Selline suletud turu ärimudel pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
• Riik peab leidma võimalused, kuidas motiveerida inimesi iseenda tervise eest tänasest enam hoolt kandma. Kõige tõhusamad on selle tegemiseks rahalised meetmed, mis soodustavad inimeste liikumist, tervislikku toitumist, tervisekäitumist tervikuna, riskitegurite kontrolli jne. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata tervist toetava keskkonna (kergliiklusteed, pargid jne) ning tervisliku töökeskkonna loomisele. Soodustada tuleks aga ka seda, et tööandjad oma töötajate tervise eest paremini hoolt saaksid kanda. Muutuste tegemisel on kindlasti oluline ka erinevate osapoolte kaasamine.
• Oluline väljakutse on ka tervishoiuteenuste turu avamine erasektorile. Eriti, kui arvestada seda, et uued tehnoloogiad soodustavad vanadest tervishoiu ärimudelitest väljuda, kasutades uusi e-tervise teenuseid tervise edendamiseks ning riskifaktorite seireks, erinevate riskirühmade (sealhulgas nii tervise, taastusravi kui hooldusteenusteks) kaughalduseks, aga ka uute ravivõtete ja avastuste ja turulähedaste ravitehnoloogiate testimiseks ja kliiniliste uuringute soodustamiseks.
