Teenusmajanduse Koda kuulutab 24. märtsil välja inimese või organisatsiooni, kes on aidanud eelmisel aastal oma tegevusega kõige enam kaasa Eesti tervishoiu edendamisele.

Tervise Tegu on tunnustus, millega Teenusmajanduse Koda tõstab esile era- või avaliku sektori, organisatsiooni, ettevõtte või üksikisiku panust – tegu Eesti tervishoiu edendamisel.

Ärileht uuris, mida arvab tervishoiukorralduse käekäigust riigikogu liige ja endine sotsiaalminister Eiki Nestor.

Mida arvate mõttest, et tööandja saab erisoodustusmaksuvabalt maksta töövõtja terviseuuringute ja ravi arveid?

Mõte, et tööandja saaks erisoodustusmaksuvabalt panustada oma töötajate tervisesse on väga hea. Küsimus pole ainult terviseuuringute ja ravi arvetes, vaid ka näiteks täiendavas terviskindlustuses, mis võiks katta neid valdkondi, mis hetkel solidaarse ravikindlustuse teenustest välja jäävad. Hambaravi näiteks.

Mõte ise on pea 15 aastat vana ja käidi välja esimesena Sotsiaaldemokraatide poolt. Hiljem on sellele lisandunud toetajaid ja mul on lausa sportlik huvi, millal siinkohal tilkuv vesi kivi purustab. Tasemekoolituse kuludega oli sisuliselt sama vaidlus ja siinkohal jõuti ka üle kümne aasta peetud vaidluste tulemusena kokkuleppele.

Optimistina usun, et uus koalitsioonilepe ehk mingi lahenduse toob.

Kas toetate patsientide vaba liikumist ka Eesti raviasutuste vahel?

Tervishoiu põhiprobleem on, kuidas suurendada pidevalt kallineva teenuse kättesaadavust ehk siis kuidas tuua tervishoidu raha juurde. See ettepanek raha juurde ei too, vaid jagab seda samas katlas ringi. Ravijärjekorrad ei lühene, tervishoiu korralduse efektiivsus ei suurene. Efektiivsuse asjus on oht isegi vastupidises - administreerimiskulud suurenevad kindlasti. Kui teenuste ostuks minev raha hulk ei suurene, siis pole teenuse kättesaadavuses mingit võitu, kui sama summa jagada suurema hulga pakkujate vahel.

Kas oleksite valmis ise oma tervisekulusid ajutiselt kandma, kui teate, et saate raha suures osas haigekassalt tagasi?

See ettepanek on olnud seotud eelmisega ja siinkohal protestin ägedalt. Kui vaadata kõrvalt tulnud kiitvaid hinnanguid meie tervishoiu korralduse kohta, siis peamisena nähaksegi suurt solidaarsuse astet, mis koos suhtelise avatusega on toonud hea efektiivsuse.

See ettepanek tähendaks, et need inimesed, kel raha rohkem, saaks haigekassa abil oma teenuse varem kätte. Mis omakorda tähendaks, et need, kel raha vähem, peaksid seda teenust kauem ootama. Tõsi on, et ka tänastes oludes saab rahakam inimene endale kiiremat teenust võimaldada. Seda aga enda, mitte haigekassa raha eest. Nii et lühike vastus on - ei, sest haigekassa raha eest mina ennast ravijärjekorrast mööda ei ostaks, see oleks paljude suhtes ebaõiglane.

Mida peaks riik tegema,et inimesed hakkaks ise rohkem ennetavalt oma terviseseisundi parandamiseks tegema?

Sellele küsimusele vastamiseks on olemas terve teadus. Tervise edendusse pandud 1 euro toob ühiskonnale 3 tagasi. See peaks olema rusikareegel, kui mälu mind ei peta. Nii et ka tööandja ujularendid ja spordisaali kulud peaksid olema erisoodustuse alt väljas, pahede aktsiisid ei tohi ajale jalgu jääda ning võiksid veelgi paremini sihitud olla.

Minu teada on meie haigekassa üks vähestest kindlustustest maailmas, kes ennetusse panustab. Sealt ilmselt rohkem ei võta, seega peaks riigi muud tulud ehk siinkohal aitama. Inimene on ju huvitav nähtus seetõttu, et osadele meist tuleb tervis meelde alles haigeks jäädes. Siis on aga sageli hilja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid