Vandeadvokaat nõuab riigikogult VEB Fondi uurimiskomisjoni salvestisi

VEB Fondi saaga jätkub. VEB Fondi tegevusest tuleneva kahju hüvitamise nõudega Euroopa Inimõiguste Kohtus oma kliente esindav Glimstedti partner, vandeadvokaat Indrek Leppik ei lepi riigikogu kantselei otsusega riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni helisalvestisi mitte välja anda.

Leppik saatis riigikogu kantseleisse kirja, milles palub advokatuuriseaduse konkreetsele paragrahvile viidates siiski kõigi helisalvestiste tutvumise õigust.

Mäletatavasti esitas Ärileht riigikogule teabenõude VEB Fondi uurimiskomisjoni istungite helisalvestiste kuulamissooviga mitu nädalat tagasi. Esmalt vastas riigikogu kantselei, et Ärileht peaks välja valima, millist istungit soovitakse kuulata. Ärileht vastas seepeale, et soovib kuulata kõiki istungeid ja kõikide kutsutute küsitlemist.

Täna saatis riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus teabenõudele vastuse, milles muuhulgas ütleb, et "selgitanud välja Teie poolt soovitud Riigikogu VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni (edaspidi uurimiskomisjon) helisalvestised (edaspidi salvestised) ning kogunud ja analüüsinud salvestistega seotud teavet keeldub Riigikogu Kantselei Teie teabenõude täitmisest avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 23 lõike 1 punkti 1 ning lõike 2 punkti 3 alusel."

Riigikogu kantselei viitas VEB Fondi uurimiskomisjoni helisalvestiste avalikustamisest keeldumise põhjendustes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele. Samas ei avalikustatud uurimikomisjoni töö ajal kordagi ega mainitud seda asjaolu ka lõpparuandes, et VEB-fondis toimunud tegevused on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nimetatud paragrahv ütleb järgmist: "§ 43. Andmete kasutamise piirangud
(1) Juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ning selle töötlemise õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul."