IT-juhi roll: kas äri edendaja või tulekahjude kustutaja?
Arutelus osalesid Delfi IT-juhi Mait Tafenau , Eesti Telekomi IT teenuste juht Kristjan Aljas, Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti Telekomi IKT teenuste juht Rando Sui.
Kristjan Aljas: IT-partner saab juhile väga paljudes nüanssides kasuks olla
Mida saaksid IT-juhid ja juhid ise teha ja mida peaks tegema koos partneritega?” tõstatas Eesti Telekomi IT-teenuste juht Kristjan Aljas küsimuse, vastates kohe ise: „Ise peab juhtima osakonda. Standardsete komponentide halduse võiks partneri õlule panna ja enda aega paremini kasutada, näiteks uusi lahendusi välja mõelda. Partner on abiks ka probleemide lahendamisel, hangete tegemisel ja projektide juhtimisel. IT-juhi ülesandeks on eelarve ja sellest kinnipidamine, kuigi info eelarve kohta tuleb samuti partneritelt.”
Eesti Telekomis töötab tuhandeid spetsialiste ja ettevõttel on palju partnereid. „Ei ole mõtet koolitada inimesi, pakkuda neile igapäevaseid väljakutseid ja põnevust, kui on võimalik kaasata heal tasemel partnereid,” selgitas Aljas. „Kui IT-juht peaks olema kõigi asjadega kursis, jääks tal isegi koolitustel käimiseks aega väheks ja veel vähem suudaks ta oma igapäevategevusi teha.”
Äri toetumist IT-le takistab reeglina kaks asja: ajanappus ja rahapuudus. Partner saab aga pakkuda aega ja kompetentsi ning ettevõte saab hoida kokku raha, kui ei pea oma inimesi eraldi nii spetsiifiliselt koolitama. Kunagi pole võimalik kõiki stsenaariume läbi mängida ja kõike ette näha, kuid vaadates, kui kiirelt IT muutub ja kuidas pidevalt uusi riske lisandub, oleks hea omada tugevaid ja kindlustunnet pakkuvaid partnereid.
Aivo Adamson: kulude vähendamine ei saa olla areneva organisatsiooni eesmärk.
Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul on suurim viga, mida juht saab teha, n-ö joonistada inimestest struktuur ja lasta töötajatel end kastidesse paigutada. Tegelikult toob arengu ja edu liikumine ning suhtlemine osakondade vahel, reeglite muutmine ja müütide murdmine.
„Lihtne oleks öelda, et mine koju ja organisatsioon hoiab sellega mitu miljonit kokku. Kulude vähendamine ei saa olla eesmärk,” nentis Adamson ja lisas, et kliendile mõne funktsiooni paremaks muutmine peab tooma kaasa ka muudatusi organisatsioonisiseselt.
Maanteeameti potentsiaalsete kasutajate arv on umbes 10 000. See on mass, mille puhul tasub kliendid internetti viia. Nii saab näiteks kahe Maanteeameti büroos käimise asemel teha juhiloa kolme minutiga otse veebis ja lasta koju saata. „See teenus sai teoks tänu koostööle. Kui varem pidi kodanik tegema foto nii meil juhiloa jaoks kui ka Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ID-kaardi tellimiseks, siis nüüd on meil ühine andmebaas. Maanteeamet hoidis selle uuendusega kokku 350 000 eurot, sest meil pole enam vaja nii suures mahus pildistamisteenust sisse osta,” tõi Adam-son näite. „Inimesed säästavad aega, meie säästame raha.”
Ta lisas, et ootab IT-partneritelt lisaks tehnilisele kompetentsusele ka muud: „Mina loodan, et meie partnerid on alati valmis oma teadmistega panustama, aga nii, et mitte mina kirjeldan talle nõudeid, vaid, et tema lõhub müüte ja pakub geniaalseid lahendusi. Samas ei tohi anda partnerile 100% vabu käsi, vaid töö peab käima usalda-aga-kontrolli-meetodil. Ei ole nii, et teeme lepingu 1,5 aastaks ja 18. kuul vaatame, kas ja mis looma hakkab.”
IT võimekus ei päästa Adamsoni hinnangul midagi, kui äri sellega kaasa ei tule, ja vastupidi. „Kui töötaja tuleb minu juurde ja kurdab, et ressursse tuleb juurde panna, sest nad ei jõua telefonidele vastata, siis tegelikult on probleem ju selles, miks meile nii palju helistatakse. Sageli ei ole inimesed motiveeritud tulevikule ja arengule mõtlema, sest nad on loonud midagi, mida reaalselt ei kasutata. Tegelikkuses tuleb asju koos teha, koos hinnata ja lõpuni minna ainult heade projektidega.”
Rando Sui: IT-juhilt oodatakse juba ammu enamat kui liikumist punktist A punkti B
Eesti Telekomi IT-teenuste juhtimise grupijuht Rando Sui sõnul on IT saanud elu nähtamatuks osaks, mis võimaldab meil oma elu paremini korraldada. „IT-juht ei liigu enam ammu ainult punktist A punkti B, vaid peab tooma ettevõttesse uusi tuuli – mitte tegelema lihtsalt haldamisega, vaid mõtlema välja teistsuguseid asju. Sageli oleme kukkunud mugavustsooni ja ei taha ega julge ITs midagi värsket ette võtta ja veel vähem IT-juhilt häid lahendusi küsida.”
Kindlasti ei tohi Sui hinnangul panna IT-juhi missiooniks kulude optimeerimist, vaid tema töö peab olema heade lahenduste pakkumine, mis abistavad äri ja teisi töötajaid. Seejuures on oluline pidev tagasiside, et arengus tekiks sobiv rütm ja asjad oleksid õiges ajakavas. Hea on jagada suuremad projektid väiksemateks juppideks ja saavutada juba projekti vahepeal pisemaid võite. „See aeg on möödas, kui IT-juht pidi n-ö tulekahjusid kustutama – neil tuleb mõelda äri, väärtuste ja arenduste peale. Visake IT-juhile kont hambu, et teda motiveerida!” sõnas Sui.
Mait Tafenau: ärge kartke IT-juhti reaalsetesse äriprotsessidesse kaasata
Delfi IT-juhi Mait Tafenau sõnul on infotehnoloogia igaühe jaoks erinev – kelle jaoks on IT-juht tõlk, kelle jaoks projektijuht. Tema jaoks tähendab IT ettevõtte põhitegevuse ja tehnoloogia sidumist. Üheks tänapäeva meediamaailma edu pandiks on kindlasti kiirus: fotod üritusest avaldatakse näiteks mõne minutiga otse sündmuskohalt, lehtede allalaadimiskiirus tõuseb pidevalt ja otseülekannete võimalus toob meediakanalitele juurde vaatajaid ja IT aitab neid selles igal sammul.
„Jah, mõnest asjast lahtilaskmine on raske: eriti, kui on tegemist enda tehtud arendusega. Aga sageli on see õigustatud ja teiste teenuste kasutamine võidab reaalselt aega ja lahendab probleeme. Näiteks on pilveserver suurepärane viis alustada uue teenusega ja proovida suuremate investeeringuteta, kas ja kuidas asjad toimivad. Erinevaid võimalusi tasub katsetada!”
Parima tulemuse saavutamiseks tuleb aga Tafenau hinnangul keskenduda korraga vaid ühele asjale ja äriprotsessidesse IT-personali kaasata. „Arutage julgelt oma IT-inimestega uute lahenduste ideid ja nad oskavad tuua välja kohti, kus kulusid optimeerida ning kuidas teooriat praktikas kasutada. Kui meeskond ei saa sinu eesmärkidest aru, lähevad teie teed lahku. Oluline on algusest peale sihte ühtmoodi mõista ja anda IT-inimesele võimalus.”
