Forbes Eesti: Läti drooniäri kui Skype'i endise juhi uus miljardiväljakutse

Lätlane Konstantin Popiks on hoolitsenud, et tema drooniärist saaks järgmine Skype: tema ettevõtet juhib endine Skype Eesti juht Tiit Paananen ja raha on investeerinud selle asutaja Toivo Annus. Kas niisugune kombinatsioon aitab luua miljardeid väärt ettevõtet?

Kujutage ette Jelgava ettevõtet, mida juhib endine Skype Eesti juht? 28-aastase Konstantin Popiksi ettevõttes UAV Factory ei ole see pelgalt unistus. Tema meeskond toodab mehitamata õhusõidukeid, mida müüakse rohkem kui 30 riigis üle maailma, ja juba viis kuud töötab ettevõtte tuleviku heaks Tiit Paananen – mees, kes lahkus aasta tagasi Skype Eesti büroost ja kolis Jelgavasse, et koos Konstantiniga korrata eestlaste edulugu ka Lätis.

Neile on ulatanud abikäe Skype Eesti kaasasutaja Toivo Annus, kes investeeris Konstantini sõnul 2014. aastal esimeses investeerimisvoorus ettevõttesse pool miljonit eurot. Selle tulemusena sai UAV Facotry idufirma jaoks väga kõrge hinnangu, mis Forbesi arvutuste järgi oli rohkem kui kaheksa miljonit eurot.

Alates 2009. aastast on UAV Factory tegutsenud kiiresti kasvavas mehitamata lennukite tööstuses ja tootnud mehitamata lennumasinaid ehk droone. Selle turu väärtus oli eelmisel aastal 7 miljardit dollarit ja on oodata, et järgmise kümne aasta jooksul see arv kahekordistub, kusjuures tööstusvaldkonnas tegutseb ainult 40 ettevõtet. UAV Factory on üks nende hulgast. Lätlaste ettevõte on spetsialiseerinud madalal ja eriti kaua lendavatele droonidele (low altitude, long endurance; LALE). 2012. aastal sooritas ettevõte ehitatud Penguin-B 54,4-tunnise lennu ja püstitas maailmarekordi.

Selliseid õhusõidukeid kasutatakse inimeste otsingutel katastroofipiirkondades, suurte alade fotografeerimiseks, keskkonnaseireks, samuti põllumajanduslike ja sõjaliste tegevuste puhul. Lennumarsruuti juhitakse tugijaamast ja õhusõiduk on varustatud täisautomaatse autopiloodi süsteemiga. UAV Factory võib uhkustada statistikaga: ettevõte täidab 10 protsenti maailma nõudlusest selles kategoorias. Eelmisel aastal müüdi 20 drooni, ettevõtte käive oli 800 000 eurot.

Tootmisprotsessi ettekujutamisel ärge mõelge suurtest angaaridest. Lennukid sünnivad siseruumides, mille pindala ei ületa 100 ruutmeetrit; ühes toas ühendavad poisid hoolikalt elektroonikat, teises valmivad hiigelsuure seadme abil metallosad. UAV Factory on valmistanud seni ainult drooni šassiid, tugijaamu ja stardisüsteeme. Seejärel müüakse toodang umbes 20 000 euro eest integreerijaettevõttele, mis toodab õhusõiduki elektroonikat ja autopilootsüsteeme ning kohandab masina territooriumi seireks, inimeste otsimiseks või isegi õietolmu kogumiseks.

Konstantin on lennundusega tegelenud alates 12. eluaastast, kui ta hakkas käima raadio teel juhitavate mudellennukite klubis, kus valmistas oma esimesed lennukimudelid. Pärast keskkooli otsustas ta õppida lennundust professionaalsel tasemel. Kuna Lätis olid niisugused õppimisvõimalused piiratud, astus ta Liverpooli ülikooli, kus sai 2009. aastal lennundusinseneri magistrikraadi.

Viie aasta jooksul on UAV Factory müünud üle saja lennumasina 30 riigis, klientide seas on isegi Greenpeace. Sellised tulemused äratasid ka ühe Skype Eesti asutaja ning Toivo Annuse huvi. Ta tutvustas Konstantini Tiit Paananeniga, kes oli tollal, pärast kaheksa-aastast karjääri Skype Eesti uute väljakutsete otsinguil. Tiit otsustas liituda UAV Factoryga, kui nägi, mida ettevõte on viie aasta jooksul saavutanud ja mida plaanitakse – see tundus Läti tulevase eduloona.

Paananeni liitumine meeskonnaga maksis Konstantin Popiksile tegevdirektori koha, nüüd vastutab ta ettevõtte tehnilise poole eest. Siiski on eestlase panus hindamatu. Kahekümne aastaga on ta saanud tohutu kogemuse, kui töötas erinevate tehnoloogiate, inseneride ja investoritega, samuti omandas pangandus- ja juhtimisteadmisi. Oma kogemust kavatseb Tiit kasutada uute investorite kaasamiseks. Praegune prioriteet on noorte spetsialistide leidmine ja tugeva meeskonna loomine, sest nende tooted on tegelikult lendavad robotid, mille valmistamiseks vajatakse mitte ainult lennundusspetsialiste ja insenere, vaid ka elektroonika- ja rakendustegurusid. Nad ise naeravad, et lätlastel töö UAV Factorys on sama, mis ameeriklastel NASA-s.

Mitte asjata ei juhi UAV Factoryt endine Skype Eesti juht ega ole sellesse investeerinud selle kaasasutaja. Eestlaste eduloo kordamiseks tuleb kasvatada oma väärtust 8,5 miljardi dollarini, just sellise summa ees ostis Skype’i 2011. aastal Microsoft. See tähendab, et tootmismahtu tuleb kasvatada: 20 lennukist aastas peavad saama tuhanded. Kuidas seda Lätis saavutada? See on proovikivi isegi Skype’i poistele.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti veebruarikuu numbrist.