Selle loo algus kõlab nagu muinasjutt: olid kord kolm üsna tavalist pruulmeistrit, mitte ammu, vaid üsna hiljuti ja mitte kaugel-kaugel, vaid siinsamas Eestis. Nad ei olnud millegi sümboliks, nad lihtsalt tegid õlut. Ühel ilusal päeval tuli neil mõte – mis oleks, kui…

„Ühispruulid on väikepruulikodade pikaajaline traditsioon üle terve maailma. Eks pruulmeistritele meeldib ikka pruulimisest palju rääkida ja kui mitu pruulijat kokku satuvad, siis ei taha pruulijutt kunagi lõppeda. Selle lobisemise loomulik jätk ongi meie ühispruul,“ räägib Lehe pruulikoja omanik Tarmo Tali.

Tavaliselt tehakse koos õlut, kus on sees midagi iga pruulikoja tugevatest külgedest. Õllenaudi, Lehe ja Vormsi pruulikoja tegijad otsustasid asjale läheneda uutmoodi – võtta ette üks ja sama retsept ning siis läheb iga pruulmeister oma kotta selle järgi oma versiooni tegema.

Urmas Roots Õllenaudist meenutab, et nende pruulmeistril Ilmari Ränil oli koostöö mõte juba pikalt idanenud ja formuleerus konkreetseks asjaks siis, kui Tarmo talle helistas - teeks midagi koos? Sama jutujuppi oli Ilmar veeretanud ka Vormsi pruulikoja peremehe Arkadi Tammikuga.

Arkadi kinnitab, et mõte on tegelikult juba mõnda aega idanenud ja selle ümber Ilmariga pikalt juttu keerutatud.
„Et kui ma võtaks ühe tema retsepti, siis tuleks ilmselt üsna erinev õlu. Hüpotees oli, et sama retsepti järgi tehes tuleb igal pruulmeistril erinev õlu. Kokaraamatud on ju koogiretsepte täis, kuid igal perenaisel tuleb erinev kook, mis on vaid talle omane,“ seletab Arkadi.

Ilmar ja Tarmo istusid seepeale ühel ilusal päeval maha ja tegid valmis retsepti, mis läkitati edasi Arkadile. „Ma pidin ka sellele jututunnile minema, aga ajaliselt ei jõudnud ja nii nad siis omapead arutasid,“ meenutab Arkadi, kes Ilmari ja Tarmo retseptile oma jah-sõna ütles. Sellega oli n-ö džinn pudelist välja lastud.

Märjuke, mida Eestimaa kolmes pruulikojas keetma hakati, on inglise stiilis brown ale.
„See on üsna lihtne ja lihtsalt joodav õlu, kus põhiroll on tumedamal karamell-linnasel. Kuna plaan oli teha õlle retsept avalikuks, et ka kõik kodupruulijad saaks oma versiooni sellest õllest teha, sai valitud üsna lihtne õllestiil, mida ka kodus oleks lihtne järgi teha,“ seletab Tarmo.

„Alati räägitakse, et Eesti käsitööõlu on kange ja humalane, seega võeti õllestiil mis ei oleks seda. Eestis pole seda varem ka pruulitud. Kui siis ehk vaid kodus,“ lisab Urmas.

Mehed ajasid asja enda jaoks veel põnevamaks sellega, et kuigi retsept oli ette antud, siis pruulimisprotsessi detailides kokku ei lepitud, kuid ainuüksi juba seegi annab õllele kordumatu omapära.

„Mängima hakkab pruulikoja iseloom ja vee profiil. See on ka pruulmeistrite jaoks väga põnev, millised on tulemused. Õllenaudil on Briti pruulikoda, üheastmeline primaarkääritus ja pudelis järelkääritus. Lehel on Slovakkia pruulikoda, üheastmeline primaarkääritus koos kerge filtreerimisega ja rõhu all villimine. Ja Vormsil on Austria pruulikoda, kaheastmeline kääritus ja pudelis järelkääritus,“ avab Urmas õlleteo eripärade tagamaid.

„Igal pruulmeistril on oma käekiri, mingi läbiv seletamatu nüanss, mis on omane just selle pruulikoja või -meistri õlledele. Tuleneb see siis veest, seadmetest või loitsust - mine tea, võib-olla kõigest kokku,“ lisab Arkadi.

Mängu astub Uba ja Humal

Eesti on teatavasti väike ja veel väiksem on käsitööõlle tegijate-austajate seltskond, kes pealegi tsunftina kokku hoiavad. Nii ei olegi midagi imestada, et kuuldused kolme pruulikoja tegemistest jõudsid peagi ka eelmisel aastal endale kuurortlinnas Haapsalus hea nime teinud õlle-ja kohvipoe Uba ja Humal peremehe Tanel Nurmeotsa kõrvu. Igati sobivalt oli õllepoegi tegemised seotud numbriga „kolm“ - Uba ja Humala Tallinna poodi ootas 19. märtsil sünnipäev - kolm kuud tegutsemist pealinnas.

„Kui kuulsin, et kolm pruulikoda plaanivad ühistööga välja tulla, tekkis mõte siduda seda Uba ja Humala kontseptsiooniga. Nimelt oleme meie saadikud tootjate ja tarbijate vahel - miks mitte siis ka aeg-ajalt tootjaid tarbijatega kokku viia. Uba ja Humal hindab kõrgelt praegu Eesti turul toimuvat õllerevolutsiooni ja soovib sellele igati kaasa aidata,“ räägib Tanel.

Põnevust ja ootusärevust hoitigi üleval kuni selle neljapäev õhtuni – õllemeistrid hoidsid end tagasi ja said alles sel neljapäeva õhtul toimunud Kolmiku esitlusel ka ise esimest korda kaaspruulijate loomingut maitsta. Kolm meest kinnitavad, et elevus ja ootused olid laes. Nagu fotodelt näha võib, on kõik asjaosalised tulemusega rahul. Kuidas käsitööõllede austajad Kolmiku vastu võtavad, näitab lähitulevik.

Omavahelist konkurentsi mehed ei karda

„Eks me igapäevases äris ikka konkureerime. Õlled on kõrvuti leti peal ja soov oleks, et õllesõber ikka enda pruulikoja õlle järgi käes sirutab. Samas on käsitööõlle turuosa Eestis endiselt sisuliselt olematu. Seljad kokku pannes on võimalik oma lugu paremini rääkida ja kui rohkem inimesi saavad teada, et õlut tuleks juua maitse, mitte mahu pärast, siis sellest võidame me kõik,“ selgitab Tarmo käsitööõllede maailma toimemehhanisme.

Arkadi lisab, et käsitööõlled on siiski veel üsna uus teema, muudkui tuleb peale uusi sorte ja tegijaid, nii et tarbijal võtab esimese hooga silme eest üsna kirjuks.
„Tänane käsitööõlle tarbija huvitub eelkõige erinevatest maitsetest ja ostukorvis on sageli igast käsitööõllest üks pudel poes saadaolevatest, mida minnakse huviga sõprade või pere seltsis mekkima. Ostukorvi vaadates konkurentsi ei tunneta, erinevad tootjad pigem täiendavad üksteist,“ leiab Arkadi.

Pealegi on erinevate pruulikodade toodang tema sõnul ikka väga erinev ja igaühel neist on oma austajaskond.

„Näiliselt võib olla suur konkurents, tegelikult tehakse päris palju koostööd - arutatakse köögipoolt, hangitakse üht-teist koos, et saada transpordikulusid madalamaks, laenatakse tooret või muid vidinaid. Edu peitub siiski koostöös, mille tulemusena kasvab käsitööõllede turuosa tervikuna. Võistlemine on tulemuslik lühiajaliselt, kuid pikaajalise strateegiana töötab koostöö paremini,“ ütleb Arkadi.

Ka neljapäevase peo võõrustajal Uba ja Humalal läheb hästi.

„Iga päevaga leiab meid järjest rohkem õllesõpru üles. Tagasiside on olnud eranditult positiivne, kiidetakse meie kohvi ja õlle valikut. Tänase seisuga on meil riiulitel umbes 350 erinevat õlut. Praegu tegeleme Tallinna poes koolitusklassi ettevalmistusega, siis hakkame ka õlle ning kohvi koolitusi korraldama,“ räägib Tanel.

Ühtlasi kinnitab ta, et ka sel aastal tegutseb Uba ja Humala pop-up pood maist kuni septembrini Haapsalus, kus neid eelmisel suvel väga soojalt vastu võeti.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena