Aprillist avanevad korteriühistutele jälle rahakraanid
Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut. Tegemist on Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 energiatõhususe valdkonna esimese toetusmeetmega.
Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.
Toetuse eesmärk on olemasolevate korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine, toetuse abil vähenevad kodumajapidamiste energiakulud ning pikeneb ka hoonete eluiga ning paraneb üldine elukeskkond.
Toetust rekonstrueerimistööde teostamiseks hakatakse andma kolmes osakaalus – 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest.
Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast 10% võrra kõrgem.
Elamufondi uuringud on näidanud, et lisaks energiatõhususe probleemidele, ei vasta olemasolevate korterelamute sisekliima tänapäeva nõuetele. Hoone energiatõhusus ja sisekliima kvaliteet on omavahel tihedalt seotud ning energiatõhususe parandamisel tuleb jälgida, et see ei tooks kaasa sisekliima tingimuste halvenemist. Sellest tulenevalt on kõikide toetuse määrade puhul kohustuslik ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine selliselt, et see tagaks hea sisekliima, mis omakorda vähendab oluliselt inimeste terviseriske.
15% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu ellu viima energiatõhusust suurendavad rekonstrueerimistööd, mille abil saavutatakse vähemalt 20%-line arvutuslik energiasääst soojusenergia tarbimiselt.
25% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu rekonstrueerima korterelamu keskküttesüsteemi, soojustama ja rekonstrueerima korterelamu välisseinad täies mahus, vahetama kõik projekti alustamise hetkel vahetamata aknad kolmekordse klaaspaketiga energiasäästlike akende vastu ning soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse. Eelnimetatud töödega peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi D.
40% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena korterelamu rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C. Selleks peab teostama kõik 25% toetuse saamiseks nõutud tööd ning lisaks paigaldama aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled ning rekonstrueerima korterelamu ventilatsiooni selliselt, et korterelamusse paigaldatakse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe süsteem.
„Nii riigi kui ka rekonstrueerija ehk korteriühistu huvides peaks olema see, et tehtav suur investeering täidaks oma eesmärki. Uuel toetusperioodil on ette nähtud võimalus, et mahukamaid projekte, millele on võimalik taotleda 25% ja 40% määraga toetust, nõustab tehniline konsultant. Tehniline konsultant on korteriühistule abiks rekonstrueerimise läbiviimisel, teeb tihedat koostööd korteriühistu juhatusega ning annab nõu parimate ning kuluefektiivseimate valikute tegemisel. Samuti teostatakse 25% ja 40% toetust taotlevate kortermajade projektidele ekspertiis, mille eesmärk on tagada rekonstrueerimisprojekti vastavus kohalduvatele normidele ning parimad arhitektuursed, konstruktiivsed ja tehnilised ning tehnoloogilised lahendused,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.
Toetuse taotlemisel on erandid sätestatud korterelamutele, millel on muinsuskaitselised või kultuuriväärtuslikud piirangud ja mille tõttu ei ole nende elamute puhul võimalik kõiki tehnilisi nõudeid täita. Lisaks rekonstrueerimistöödele toetatakse energiaauditite koostamist, ehitusprojektide koostamist, tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenust.