Kütusefirma aktsiisitõusust: valitsus mängib tikkudega
Arvestades kokkupandava valituse plaane, võiks öelda, et valitsus mängib tikkudega. Aktsiisi tõstmisel hakkab riigieelarvesse hoopis vähem kütuseaktsiisi laekuma. Tugeva surve alla satub kogu rahvusvahelise transpordi sektor, kes peab ellujäämiseks olema võimeline konkureerima naabermaade odavvedajatega, kirjutab Olerexi kütuse sisseostujuht Alar Vaht.
Soomega võrreldes on Eesti aktsiisimäärad madalamad, seda eriti mootoribensiinide puhul. Selletõttu on ka mootorikütuste hind Eestis odavam ja sadamatele lähedal asuvad teenindusjaamad saavad laevale sõitjate arvel teatud määral lisakäivet.
Aktsiisitõus tõstab ka käibemaksu osa
Valitsuskoalitsiooni läbirääkijatel on plaan tõsta tulevast aastast kütusteaktsiisi 10% ja järgnevatel aastatel 5% aastas kuni 2019. aastani. Valitsuse plaani järgi tõuseb bensiini aktsiisimäär 2019. aastaks 0,423 eurolt 0,538 euroni liitrilt. Diislikütuse aktsiisimääraks saaks 0,393 euro asemel 0,500 eurot liitrilt. Kuna kütusehinnale lisandub ka käibemaks, siis tuleb aktsiisimäärade tõstmisel arvestada ka käibemaksu osa suurenemisega. See on selgelt läbimõtlematu ning äärmiselt ohtlik, mis muudab mootorikütused Baltikumi kallimateks, mille tulemusel väheneb vedelkütuste tarbimine Eestis. Äärmusliku näitena tuletagem meelde Leedu kogemust 2009. aastast kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa diislikütuse ostumahtudest kolis üle Poola.
Kütuse hind hakkab kasvama - 2019. aastaks üle 1,5 euro
Statistikaameti andmetel tarbitakse 73% diislikütustest transpordisektoris ning vaid 9% kodumajapidamistes. Bensiini tarbimine jaguneb transpordisektori ja kodumajapidamiste vahel aga vastavalt 30% ja 70%. Sellest tulenevalt on Eesti jaoks oluline peamiselt just madal diislikütuse hind, kuna transpordiettevõtted tarbivad valdavalt diislikütust.
Aktsiis laekub hoopis naabermaade eelarvesse
Kuna diislikütuse hind on Eestis juba täna teistest Balti riikidest ja Poolast kallim, siis planeeritav aktsiisimäärade tõus vähendab meie konkurentsivõimet veelgi ning transpordiettevõtted hakkavad tankima rohkem lähiriikides, mistõttu tegelikkuses hakkab riigieelarvesse vähem kütuseaktsiisi laekuma. Veelgi enam - tugeva surve alla satub kogu rahvusvahelise transpordi sektor, kes peab ellujäämiseks olema võimeline konkureerima Läti, Leedu, Poola ja teiste Ida-Euroopa odavvedajatega. Läti kütusemüüjad, kes on Eesti plaanidega hästi kursis, on juba praegu ootusärevuses, et Eestis tõusva aktsiisimaksu tuules osa Eesti kütusekäibest endale haarata.
Vastavalt eeltoodule soovitab Olerex valitsusel lõpetada tikkudega mängimine ning ei toeta aktsiisimäärade tõstmist. Kütusel on kombeks plahvatada, mis tekitab aga augu riigieelarvesse.
Allikas: Olerex