Õliühing: valitsuse maksumuudatus teeb Eesti kütuse Baltikumis kalleimaks

Koalitsiooniläbirääkimistel pakutud vedelkütuste aktsiisitõus muudaks kütuse Eesti Baltikumi kõige kallimaks, kinnitab juhtivaid kütuse jae- ja hulgimüügiettevõtteid koondav Eesti Õliühing.

„Valitsus ei peaks looma illusioone, et meie kütusehinnad on Eesti ettevõtetele ja kodanikele ülemäära soodsad ning kõrgem maksukoormus jääks tarbijatele märkamata,“ teatas õliühingu tegevdirektor Toomas Saks. „Samuti ei saa argumendiks olla ka momendil kütuste suhteliselt madal hinnatase. Nii nagu aasta tagasi ei osanud ka parimad analüütikud ette näha naftasaaduste kiiret hinnalangust, nii ei ole me kaitstud ka sama kiire hinnatõusu eest,“ lisas ta.

Koalitsiooniläbirääkimistel ühe võimaliku variandina arutatud järgmise aasta vedelkütuste aktsiisi 10%-list tõusu ja seejärel aktsiiside tõstmist veel 5% võrra kuni 2019. aastani. Õliühinguga Saksa sõnul sellist maksutõusu arutatud ei ole.

Saksa sõnul moodustavad kütuse hinnast riiklikud maksud (aktsiis, käibemaks, julgeolekuvaru maks) täna üle poole ning maksude osakaal paistab edaspidigi aina kasvavat. „Järjest vähem saame rääkida paindlikkust kütuseturust ja soodsate maailmaturuhindade tarbijateni jõudmisest, sest maksud võtab riik ikkagi alati ühetaoliselt, märkis ta.

Eesti Õliühingu arvates ei saa selliseid aktsiisimuudatusi teha rutakalt, vaid tugineda tuleb analüüsile, mida hinnatõus Eesti majandusele kaasa toob.

Aktsiisitõusu plaani tuleb õliliidu liikmete hinnangul kõrvutada lähiriikides kehtivate aktsiisimääradega. Kui momendil on meie aktsiisid võrreldavad Lätis ja Leedus kehtivate aktsiisimääradega, siis kõrgemast aktsiisimäärast tingitud kallim kütusehind suunab osa kliente tarbima kütust naabrite juurest, tõdes Saks. „Loodame, et uus valitsus õpib naabrite vigadest ning ei korda Leedu valusat õppetundi, kus riik oli 2009. aastal sunnitud aktsiisitasu tagasi pöörama, kuna tarbimine kukkus märgatavalt ning just transpordisektor hakkas eelistama tankimist naaberriigis Poolas,“ lausus Saks.

Eesti kütuseäri ettevõtted ootavad Saksa sõnul sarnaselt teistele ärisektoritele suuremat riigipoolset kaasatust ja pikka visiooni kütuste maksukoormuse osas. Seda on vaja nii maksusüsteemile kui alternatiivsete kütuste nagu maagaasi või biodiisli toetusmehhanismidele. Eesti Õliühing on arvamusel, et enne järjekordset aktsiiside tõstmist tuleb välja töötada pikaajaline ja erinevaid kütuseid hõlmav kütuseaktsiiside maksusüsteem.

Ka kütuseäris peaks Saksa kinnitusel toimima euroopalik turg, kus tarbijatele on loodud taskukohased võimalused tarbida erinevaid kütuseliike ühes toimiva turuga.

Eesti Õliühingul 13 aktiivselt tegutsevat liiget: Alexela Oil AS, Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS, Orlen Eesti OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking AS, Reval Oil OÜ, Saare Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS .