Märtsis avaldatud statistika veebruari tulemuste kohta vallandas Venemaal optimismilaine. Alles eelmisel nädalal raporteeris Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev president Vladimir Putinile, et järgmisel aastal saab kriis läbi, majandus tõuseb 3-protsendilisest miinusest alustuseks 2,3 protsenti plusspoolele ja pärast seda kihutab 4 protsendini välja.

Kui varem langesid erinevate ministeeriumite, ametite ja pankade prognoosid ootuste osas kokku, siis nüüd on ilmnenud erinevused. Peamiselt andis varem tooni rahandusminister Anton Siluanovi retoorika, et majandus on uue olukorraga kohanenud ja juba selle aasta neljandas kvartalis hakkab majandus uuesti kasvama. Optimismilaine jõudis oma tippu märtsi lõpus, kui majandusministeeriumi prognoos, mida esitles Uljukajev, nägi 2016. aastaks ette vähemalt 2,3-protsendilist majanduskasvu.

Ametlikult ei ole ühel ametkonnal kohustust teise prognoosi kommenteerida, kuid eelmisel reedel väljendas Venemaa keskpanga juhi esimene asetäitja Ksenia Judajeva majandusministeeriumi prognoosi kommenteerides esimesi skeptilisi mõtteid. Keskpank ei ole oma prognoosi veel muutnud, kuid majandusministeeriumi prognoosi peetakse põhjendamatult optimistlikuks. Keskpank eeldab pigem kaks aastat kestvat majanduslangust, taastuma hakkaks Venemaa majandus aga alles 2017. aastal. Samas märgib Venemaa keskpank, et inflatsioon hakkab tõesti kiiresti langema, nagu prognoosis ka majandusministeerium.

Arutelu majandusprognoosi üle on sedakorda tavapärastest tehnilistest raamidest väljunud – valituses vaieldakse selle üle, miks majandus rubla nii suure languse peale siiski suhteliselt tagasihoidlikult reageeris.

TASSi allikate teatel avalikustab IMF 14. aprillil prognoosi, mis senist optimismi veelgi jahutab – IMF’i hinnangul ei kuku Venemaa majandus sel aastal mitte 3 protsenti, vaid 3,8 protsenti. See prognoos läheb kokku ka Maailmapanga omaga.