Hõivatute arv kerkis kõrgemaks kui buumi tipus: töökäsi napib ja palgasurve üha kasvab
Palgasurve leevenemist takistab pikaajalistest teguritest põhjustatud tööjõunappus. Hõivatute osakaal tööealiste seas kerkis eelmise aasta teisel poolel suuremaks kui see oli olnud majandusbuumi kõrgajal, kirjutavad Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann.
2014. aasta teine pool tõi kaasa kaua oodatud majanduskasvu kiirenemise, kuid tööjõu tootlikkuse kasv jäi paraku aasta esimese poolega võrreldes aeglasemaks. Majanduskasv kiirenes peamiselt tänu lisatööjõu kaasamisele, samas kui kapitali panus kasvu kahanes.
Pärast pikalt kestnud kesise majanduskasvu perioodi hakkas tööjõukulude kasv eelmise aasta esimesel poolel aeglustuma, kuid kiirenes aasta teisel poolel taas. Hõive kasv aasta teisel poolel esimese poolega võrreldes hoogustus. Kuigi keskmine palk tõusis eelmisel aastal märksa aeglasemalt kui 2013. aastal, värbasid ettevõtted teisel poolaastal töötajaid juurde kiirema palgakasvu hinnaga.
Palgasurve leevenemist takistab pikaajalistest teguritest tingitud tööjõunappus. Rahvastikuprotsesside tõttu väheneb tööealiste elanike arv ligikaudu 0,8% aastas ning kõrgkooli lõpetavad lähiaastatel väikeste sünnipõlvkondade noored. Kuigi rändesaldo paranes teist aastat järjest, tuleb Eesti tööandjatel võistelda tööturul jätkuvalt välismaiste tööandjatega. Suhteliselt suurem palgavõit on nendel piiriülestel töötajatel, kes teeniks Eestis suhteliselt madalat palka. Lisaks tööjõu vähenevale juurdevoolule on tööjõu rakendatuse tase tõusnud kõrgele: hõivatute osakaal tööealiste elanike hulgas kerkis 2014. aasta teisel poolel suuremaks kui see oli olnud majandusbuumi kõrgajal.
Tootlikkusest kiirema tööjõukulude kasvu tõttu suurenes palgafondi osakaal lisandväärtuses. See võib ohustada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, kuna sunnib neid tõstma hindu. Kui konkurentsi tõttu pole võimalik hindu tõsta, siis võib väiksem kasumlikkus sundida ettevõtteid vähendama töökohti Eestis. Nominaalne tööjõu ühikukulu on kasvanud viimase kolme aasta jooksul 17,5%, peaaegu kaks korda kiiremini kui Euroopa Komisjoni häiremehhanismi raames paika pandud 9% piirväärtus.
Ettevõtete majandusraskused 2014. aasta teisel poolel ja 2015. aasta alguses siiski ei süvenenud. Koondamishüvitisi määrati ligikaudu sama palju kui eelmistel aastatel ning tööandja maksejõuetuse hüvitise saajate arv ja ka nende töötute arv, kes kaotasid töö koondamise või ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu, oli umbes sama suur. Ettevõtted on ajutiselt võimelised katma tööjõukulude kiiret kasvu kasumipuhvrite arvelt, tõenäoliselt aitab olukorrale kaasa välisnõudluse taastumise ootus ja soodsad rahastamisvõimalused.
Võimalus suurendada tööjõukulusid kasumi arvelt pikemas vaates aga paratamatult ammendub. Vähenevad kasumid ohustavad ettevõtete võimalusi investeerida tootlikkuse kasvu ja inimkapitali, et teha keerukamat ja kallimahinnalist tööd. Eesti majandusarengu võtmeküsimus on selles, kas lisandväärtust suudetakse luua varasemast väiksema tööjõu hulga, kuid suurema inimkapitali abil.
