Karm tõde: oluliste kaubagruppide eksport on languses
Statistikaameti andmetel kahanes eksport aastaga seitse ja import neli protsenti. Langus tulenes eelkõige mineraalsete kütuste ja mehaaniliste masinate väljaveo mahtude kahanemisest. Selle aasta jaanuariga võrreldes langes eksport kuus protsenti, import aga kasvas neli protsenti.
Euroopa Liidu riikidesse moodustas ekspordi maht 667 miljonit eurot, mis on 77% Eesti kogu ekspordist. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes eksport enamikele Eesti olulisematele eksporditurgudele. Eksport Venemaale langes ca 50%, Lätti eksporditi 16% vähem, eksport Soome langes 2%. Samal ajal suurenes eksport Rootsi, Hollandisse ja USAsse. Impordimaht Euroopa Liidu riikidest Eestisse oli 807,8 miljonit eurot, moodustades 81% kogu Eesti impordist.
Ekspordi suure languse taga oli eelkõige mineraalsete toodete (-31%) ja mehaaniliste masinate (-16%) ekspordi vähenemine. Mineraalsete toodete hulgas kahanes kõige rohkem kütteõlide väljavedu USAsse, Taani, Šveitsi, ekspordi rahalist mahtu mõjutas oluliselt kütuse madalam hind. Mehaaniliste masinate suurim langus oli buldooserite ja ekskavaatorite ekspordimahtude vähenemine Venemaale. Olulisematest ekspordi kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini puidu ja puittoodete eksport Taani. Elektriseadmete väljavedu kasvas kiiresti arenenud turgudele, kuid langes olulistele kaubanduspartneritele nagu Rootsi ja Venemaa.
Kaubagruppidest mõjutasid impordi kasvu elektriseadmed (+26%) ning keemiatooted (+3%). Elektriseadmete import oli suurim Soomest, Ungarist, Poolast ja Hollandist. Keemiatooteid imporditi rohkem Poolast ja Saksamaalt. Kaubanduspartnerite hulgas olid peaaegu samad trendid ekspordiga. Import kiiresti arenenud turgudelt kasvas, kuid olulisematelt kaubandusturgudelt imporditi vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli veebruaris 140,9 miljonit eurot, mis oli 13% kõrgem võrreldes aastataguse perioodiga. Väliskaubanduse defitsiidi kasvu taga oli puudujääk keemiatoodete, masinate ja seadmete ning transpordivahendite kaubavahetuses.
Märtsis MKMi hinnangul olulisi muudatusi oodata pole. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo negatiivsus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes. Üle tavapärase taseme ootasid tellimusi 12,1% firmadest. Tellimuste kahanemist prognoosisid 34,3 protsenti osalenud tööstusettevõttest, mis on peaaegu viis protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Samal ajal aasta algusest prognooside saldo negatiivsus on stabiilselt langenud.
