Palm märkis, et energiahinnad on oluline hinnakasvu mõjutaja, samas on täna hinnasurve Eestis väike. “Küsimus on pigem järgmise, aga eeskätt ülejärgmise aasta kohta, kui Eesti hinnakasvu mõjutab hindade tõus euroalas,” lausus ta.

Maksutõusust suurem mõju kütusehindade tõusule on Palmi kinnitusel siiski toornafta maailmaturuhindade kasvul. “Meie hinnangul toimub maailmaturu hindade kasv mõõdukas tempos, seejuures hinnad ei jõua kahe aastases perspektiivis kvartali keskmisena üle 80 dollari barrelist. Nõrgem euro mõnevõrra panustab hinnatõusu,” lisas Palm.

Nõrgenenud euro, toornafta hindade kasv maailmaturul ja kergelt taastuv hinnakasv välisturgudel on aasta algusest saadik Palmi sõnul hinnalangust Eestis kahandanud. “Aasta teises pooles ootame Eestis ja euroalas deflatsiooni asendumist hinnakasvuga,” lausus ta.

Valitsuskoalitsiooni kokkuleppes nähakse ette, et uba järgmisest aastast kerkib diislikütuse aktsiis 14% võrra ja sealt edasi igal aastal veel 10%. Ühtlasi kerkib kohe ka erimärgistatud diislikütuse aktsiis. Bensiini aktsiis kerkib järgneval neljal aastal 10% aastas.