Olerexi juht: kütuseaktsiisi tõus kasvatab bensiini jaemüügihinda enam kui veerandi võrra
Uus valitsus ei too välja seda, mis juhtub aktsiisimäärade tõstmisel kütuse reaalse hinnaga – räägitakse küll aktsiisimäära tõusust protsentides, kuid jäetakse ütlemata kütuse tegelik hind lõpptarbijale.
Bensiini osas jääks aktsiis kõrgemaks Itaalias, Hollandis ja Ühendkuningriigis ning diislikütuse aktsiis oleks kõrgem ainult Itaalias ja Ühendkuningriigis.
Ei maksa unustada, et kütuse hind on sisendkuluks ka muudele kaupadele ja teenustele, mis tähendab üldist hinnatõusu teistes majandussektorites.
Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria.
Tegelikkuses hakkab riigieelarvesse kütuseaktsiisi laekuma plaanitust vähem, kuna rahvusvahelised transporditeenused kolivad tankimise naaberriikidesse. Näiteks võib tuua Leedu kogemuse 2009. aastast, kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa diislikütuse ostumahtudest kolis üle Poola.
Märkuse on teinud uuele valitsusele ka rahandusministeerium, sest plaan tõsta kütuseaktsiisi muudab Eestis mootorikütused oluliselt kallimaks kui lõunanaabritel – kütuseaktsiisi tõstmine ei täida riigikassat loodetud moel.
