MKM: nõrkusega paistab silma toiduainetööstus

Märtsis kasvasid töötleva tööstuse tootjahinnad viimase pooleteist aasta kiireimas tempos, ent hinnad olid jätkuvalt madalamad kui aasta tagasi. Nõrkuse poolest paistab enam silma toiduainete tööstus, kus nõrga nõudluse ja odava tooraine tõttu langesid tootjahinnad aastaga 4,1 protsenti, märgib majandus-ja kommunikatsiooniministeerium statistikaameti andmeid kommenteerides.

Seejuures piimatööstuse toodang oli 7,6 protsenti ja kalatööstuse toodang 5,8 protsenti odavam kui aasta varem. Suurema hinnakasvuga sektoritest võib välja tuua paberitööstuse ning jookide tootmise, kus toodang kallines aastaga vastavalt 6,8 ja 4,8 protsenti.

Töötleva tööstuse ettevõtjate ootused müügihindade arengute kohta järgnevatel kuudel on püsinud viimasel ajal üsna stabiilsena. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal ootas üle kolmveerandi hindade püsimist muutumatuna, ülejäänute prognoosid jagunesid peaaegu võrdselt hinnatõusu ja –languse vahel. Hinnalangust peetakse tõenäolisemaks puidutööstuses ning kummi- ja plastitööstuses. Enamikes harudes nähakse ette hindade püsimist paigal.

Märtsis olid ekspordi- ja impordihinnad languses. Aastatagusest perioodist olid ekspordi- ja impordihinnad keskmiselt 3,3 protsenti madalamad, kuid kuulises võrdluses ekspordihinnad kasvasid 0,8 protsenti ja impordihinnad 1,7 protsenti. Märtsis hakkas nafta hind taastuma, mille tõttu hakkasid hinnaindeksid kasvama. Meie ettevõtete jaoks tähendas selline muutus kulutuste suurenemist, kuna imporditud tooted, mida suurel määral kasutatakse eksporttoodete sisendina, kallinesid eksporttoodangust rohkem.

Aastaga on enim kasvanud metalli ja metalltoodete ning paberi ja pabertoodete ekspordihinnad. Suurem kukkumine toimus naftatoodete väljaveohindades, kuid võrreldes eelmise kuuga oli nende kasv ligi viis protsenti. Kuulises võrdluses olid kasvutrendis ka keemia- ja turbatoodete hinnad. Langust näitasid elektrienergia, ehitusmaterjalide ja plasttoodete ekspordihinnad.

Impordis oli kiireim kasv endiselt tekstiili-, nahk- ning rõivatoodete sisseveohindades. Aastaga kukkusid naftasaaduste impordihinnad ligi 18 protsenti, kuid võrreldes eelmise kuuga toimus sama suur ehk 18-protsendiline kasv. Kuulises võrdluses kasvasid nahk- ja keemiatoodete impordihinnad. Energia, puittoodete ja ehitusmaterjalide sisseveo hinnad olid languses.