Andreas Kaju: Eesti probleem on selles, et vaba raha riigieelarves on vaid viis protsenti
Riigieelarves arutatakse 300-400 miljoni euro ulatuses uute kulude üle, mis on vaid viis protsenti kogu eelarvest, ütles suhtekorraldaja ja portaali poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju ETV saates "Vabariigi kodanikud".
Riigieelarve kogumaht on umbes kaheksa miljardit eurot, mis tähendab, et uued kulud moodustavad vaid viis protsenti riigieelarvest. "See on väike osa riigieelarvest. See on probleem, et Eestil on selline eelarvestruktuur, kus vaba raha inimeste eluolu ja tuleviku mõjutamiseks on vähe," sõnas Kaju.
Teine ja suurem probleem on Kaju sõnul see, et sisuliselt on selle nn Exceli tabeli probleem selles, et see pole midagi muud kui lisaeelarvetaotlus konkreetsete poliitikate ajamise jaoks. "Kriitika on õige ses osas, et väga ei mõelda, kuidas see suurt pilti mõjutab," sõnas Kaju.
Kaju hinnangul ei vaadata, kuidas n-ö baas ja uued kulutused omavahel suhestuvad. Kaju lisas, et mõneti on see probleem teoreetiline ja pigem 10-15 aasta poliitika.
LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur ütles samuti, et Exceli tabel pole halb, vaid väga vajalik, kuid küsimus on selles, kuidas ta kokku panna. Vitsur rõhutas, et on vajalik teada, mida ühe summa puudumine endaga kaasa toob. "Kõige halvem on see, et meil on 20 aastat räägitud, et kui tahate kulutusi suurendada, siis tuleb näidata, mis tuleb ära võtta," märkis Vitsur.
Endine peaministri majandusnõunik Maris Lauri märkis, et hetkel on jäetud mulje, et Exceli tabel on ainus lähtematerjal. Ta rõhutas, et ilma Exceli tabelita lõpetaksime seal, kus on Kreeka. "Iga rea taga on ideed ja programmid, nelja-aastane planeerimine, mida meil igal aastal täiendatakse."
Lauri sõnul on palju dokumente, kuid väga hästi ei osata taustainfot presenteerida. "Tihti on mingi asja kohta rida tekstis, aga ametkonnas võib olla analüüs ja põhjendused. Asjad on üldiselt olemas, aga neid pole alati hästi esitatud," märkis Lauri, et põhjendused oleks vaja paremini välja tuua.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo sõnul on riik tellinud 41 miljoni euro eest uuringuid, millest 63 protsenti on tellitud selleks, et probleemi taustast aru saada, mitte teadmistepõhise poliitika kujundamiseks. Olgo sõnul on riigisüsteem suur ja muudatuste tegemine võtab kolm-neli aastat.
