Euroopa rahatrükk võib lõppeda korraliku šokiga
Raha trükkimine aitab probleemidega tegelemist edasi lükata või lausa takistab mõnede probleemide lahendamist ja selle tulemusena toimunud kiire olemasolevate varade hindade tõus lõppeb ühel hetkel korraliku šokiga, tõdeb LHV pensionifondide juht Andres Viisemann klientidele saadetud kommentaaris.
Viisemann märgib Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostu programmi, mille raames plaanitakse kuni 2016. a septembrini osta iga kuu 60 miljardi euro väärtuses võlakirju, kommenteerides, et hea tava kohaselt keskpangad ei kuuluta, et nad devalveerivad oma raha selleks, et saavutada kodumaistele tootjatele konkurentsieelis välisturgudel, kus need ettevõtted saavad sedasi oma kaupa odavamate hindadega müüa.
See on Viisemanni sõnul mõnevõrra ebaaus võte oma väliskaubanduspartnerite suhtes. Kui kõik riigid valiksid selle tee, siis ei oleks võitjaid ning kõik kaotaksid, kuna finantssüsteemi usaldusväärsus saaks suure löögi. „Kui aga majandus vireleb, siis on keskpankuritel võimalus pugeda argumendi taha, et rahapakkumise suurendamise eesmärk ei ole niivõrd valuutakursi devalveerimine, vaid hoopis täiendavate ressursside suunamine oma majandusse,“ tõdeb ta.
Endiselt jääb aga tema sõnul üles küsimus, kas rahapoliitikaga (raha trükkimisega) on võimalik luua rikkust kui rahvastik vananeb ning majanduses on tootmisvõimsusi rohkem kui tarvis ning probleemid on rohkem strukturaalsed (sealhulgas inimeste oskused ei vasta turu vajadustele) või on tarvis otsida teisi lahendusi.
„Mina kahtlustan, et rahapoliitika aitab ainult probleemidega tegelemist edasi lükata või isegi takistab mõnede probleemide lahendamist ning sellesama rahapoliitika tulemusena toimunud kiire olemasolevate varade hindade tõus lõppeb ühel hetkel korraliku šokiga,“ tõdeb Viisemann.
