Audiitor: paljud ettevõtted ei teagi kohustusest pakendiaruandeid auditeerida
„Inimestele tundub, et kaup ja pakend käivad kokku ning pakendiaruandlus vaid teenuseid osutavad ettevõtteid ei puuduta. Seevastu peab meeles pidama, et ka need ettevõtted võivad maale tuua väga suurel hulgal pakendeid, mistõttu laieneb pakendiaruandluse kohustus ka neile,“ märkis Rödl & Partner Audit OÜ vandeaudiitor ja juhatuse liige Mart Nõmper sel nädalal advokaadibüroo GLIMSTEDT ja EKJA korraldatud keskkonnaõiguse alasel seminaril.
1. jaanuarist 2015 jõustunud pakendiseaduse muudatuste järgi peavad eelnenud kalendriaasta kohta esitatavat pakendiaruandlust auditeerima kõik ettevõtted, kes lasevad turule vähemalt 100 kilogrammi plastikpakendit või 200 kilogrammi muud pakendit aastas. „Latt on väga madalal,“ tunnistas Nõmper, selgitades, et auditeerimine viiakse läbi vastavalt rahvusvahelistele standarditele, mis tundub kohati sääse laskmisega kahurist, sest rahvusvahelised standardid on väga mahukad.
See on tema sõnul ka põhjus, miks audit on nii kallis ning ettevõte peab arvestama vähemalt mitmesaja euro suuruse väljaminekuga. Veidi läbimõtlematu oli ka Nõmperi sõnul panna pakendiauditi tähtajaks finantsauditiga sama tähtaeg ehk 30. juuni. „Auditite hinnad saaks madalamaks, kui audiitorid saaksid näiteks esimesel poolaastal tegeleda finants- ja teisel poolaastal pakendiaudititega. Muidugi tasub auditeerimisega alustada võimalikult vara. Täna on juba selgelt hilja ning hinnad väga kõrged,“ lisas Nõmper.
Pakendiauditi eesmärk on anda hinnang pakendiaruande vastavuse osas pakendiseaduse nõuetele kalendriaasta kohta. Auditi läbiviimisel sõlmib audiitor ettevõttega lepingu, kaardistab äritegevuse, selgitab pakendite tekke ja ringluse ettevõttes, analüüsib pakendi liikide arvestust, teeb testkaalumised ja ekstrapoleerib, viib läbi aritmeetilised ja analüütilised kontrolliprotseduurid ning koostab audiitori aruande ja vajadusel soovitused juhtkonnale.
Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted.
„Pakendiettevõtted peaksid katsuma endale selgeks teha ja dokumenteerida, kuidas nende firmas pakendimassi üle arvestuse pidamine käib ning seejärel suudavad ka audiitori küsimustele vastata. See kiirendab oluliselt auditeerimise protsessi. Väga tõhus meetod on siduda pakendiaruandlus finantsarvestustarkvaraga, jättes kõrvale ümbrikunurgale tehtud arvutused ja excelid. Tarkvara annab võimaluse auditeerida paberivabalt, mis säästab nii audiitori kui kliendi aega,“ andis Nõmper soovitusi.
Auditi tegemata jätmine toob kaasa trahvi, mille määrad samuti uue seadusega tõusid.
Seminar „Aktuaalset keskkonnaõiguse valdkonnas 2015. aastal – pakendite auditeerimine ning uued ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju hindamise reeglid“ toimus Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni ja advokaadibüroo GLIMSTEDT eestvedamisel 22. aprillil 2015 Tallinnas.
