Harri Moora: pakendiettevõtete huvi kontrollida taaskasutusorganisatsioonide tegevust on väike
Pakendiettevõtjad peaksid sekkuma otseselt taaskasutusorganisatsioonide tegevusse, astudes nende liikmeks, et tagada oma pakendialaste kohtuste täitmine majanduslikult kõige optimaalsema hinnaga, ütles Säästva Eesti Instituudi Tallinna vanemekspert Harri Moora advokaadibüroo Glimstedt ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni korraldatud keskkonnaõiguse-alasel seminaril.
Pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteem Eestis toimib nii nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides tootjavastutuse põhimõttel – pakendi ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutamise kulud kannavad pakendiettevõtjad, kes pakendatud kauba turule lasevad.
Vastavalt pakendiseadusele peab pakendiettevõtja tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ning taaskasutama selliselt, et pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud.
Pakendiettevõtjal on õigusaktidest tuleneva tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmiseks kaks võimalust: kas koguda oma pakendijäätmeid ise või anda see kohustus üle taaskasutusorganisatsioonile. Kuivõrd oma pakendijäätmete kogumine üleriigiliselt on keeruline või isegi võimatu, siis on valdav osa pakendiettevõtjaid seda teenust sisse ostnud ühelt kolmest akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonist. Tagatisraha alla kuuluvate joogipakendite kogumise ja taaskasutamisega tegeleb lisaks eraldi taaskasutusorganisatsioon – Eesti Pandipakend.
Taaskasutusorganisatsioonid peaksid Euroopa Liidu pakendidirektiivi mõistes olema tulu mittetaotlevad ja pakendiettevõtjaid esindavad tootjavastutusorganisatsioonid, kes pakendiettevõtjatel nende kohustusi majanduslikult kõige efektiivsemalt aitavad täita. Üldjuhul omavad mujal Euroopas pakendiettevõtjad selget kontrolli selliste organisatsioonide üle, olles ise ka massiliselt nende organisatsioonide liikmeteks.
Eestis on pakendite tootjavastutussüsteem muutunud äriks. Vormiliselt on taaskasutusorganisatsioonide puhul tegu tulu mittetaotlevate organisatsioonidega, aga tegelikult toimetavad mitmed neist turul sarnaselt mistahes muu jäätmekäitlusfirmaga. Paljuski on selle põhjuseks asjaolu, et pakendiettevõtjad ei ole olnud huvitatud ise taaskasutusorganisatsioonide tegevuses ja juhtimises otseselt osalema. Sellele on kaasa aidanud ka see, et teenusehinnad on siiani olnud suhteliselt madalad ning suurematele ettevõtetele tehakse ka eraldi soodustusi.
Täna liigub Euroopa Liit jõuliselt ressursitõhusama ringmajanduse poole. Tänaseks küll ajutiselt peatunud, EL-i Ringmajanduse paketiga on kavandatud edaspidi jäätmete, sh pakendijäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarve oluliselt tõsta,
Seoses kõrgemate ringlussevõtu eesmärkidega suureneb oluliselt ka pakendiettevõtjate kulu oma pakendi kokkukogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Kindlasti loob see olukorra, kus ettevõtjatel tuleks rohkem huvi tunda taaskasutusorganisatsioonide tegevuse ja hinnakujundamise osas. Et tagada oma pakendialaste kohtuste täitmine majanduslikult kõige optimaalsema hinnaga, oleks pakendiettevõtjatel mõistlik sekkuda otseselt taaskasutusorganisatsioonide tegevusse, astudes nende liikmeks.
