Jaan Puusaag: tööandjad tulistasid sotsiaalmaksu langetamise teemaga endale jalga

Ehitusvahtude tootja Krimelte suuromaniku Jaan Puusaagi sõnul ei mängi sotsiaalmaksu suurus palkade tõstmise puhul vähimatki rolli. „Palgad kujunevad vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Kui on investeeringuid, luuakse töökohti, vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele suureneb, siis tõusevad palgad. Ükski seadus palka ei tõsta," räägib Puusaag tänases Ärilehes.

Puusaagi sõnul on tööandjate keskliit korrutanud mantrat, justkui oleks Eesti majanduse suurim probleem kõrged tööjõumaksud. „Olen olnud selles küsimuses volikogus opositsioonis. Olukorras, kus keskmine töötasu aastas tõuseb üle 10%, on selle 1% sotsiaalmaksu mõju olematu. Pole isegi mõtet arutada teemal, kas selle 1% saab endale töötaja või tööandja. Isegi kui selle maksu alandamine pikemas perspektiivis oleks kuni 5%, siis selle mõju on ikkagi peaaegu olematu. See ei tõsta hõivet ega suurenda Eesti konkurentsivõimet,” on Puusaag veendunud.

Palku reguleerib ikkagi turuolukord, mitte mingi riiklik sund või maksumäära muutus.
Puusaagi hinnangul ei sõltu ühe toimiva äri edu sellest, kas tööjõumaksud on mõni protsent siia või sinna, kui turg tervikuna elab edasi samade reeglite järgi.

„Maksusoodustuse peaks oluliselt täpsemalt suunama sinna, kus probleem on teravam ja mõju suurem. See on oluline alustavale ettevõttele. Äri alustades on oluline, kui kiiresti suudab ettevõte oma tegevusega ennast ära majandada. Harva õnnestub oma kulud katta esimesest päevast. Ettevõte vajab adraseadmiseks aega, et jõuaks vajaliku tulubaasi luua. Näiteks alustaval ettevõttel võiks esimesel aastal olla kasvõi 20% sotsiaalmaksusoodustus. Et vältida iga aasta uue ettevõtte tegemist, võiks olla piiratud, et sama isik saab ainult kord viie aasta jooksul sellist soodustust taotleda, see on tehniline küsimus. Läti näite varal võib öelda, et selline alustava ettevõtte soodustus annab tõesti tulemust,” toob suurettevõtja konkreetse näite.

Puusaag kritiseerib ka oma kolleege ja saatusekaaslasi. „Praegu on tööandjad sotsiaalmaksu teemaga endale jalga tulistanud. 1% visati ette: saite, mis tahtsite! Aga mingil juhul ei õigusta selle 1% hind saadavat tulu. Riik kompenseerib saamata jäänud tulu kütuseaktsiisi ja hotellide käibemaksuga. Need löövad ettevõtjaid selgelt valusamalt, kui on saadud sotsiaalmaksu 1%-list tulu. Ma ütleks: riik, palun ära anna mulle maksusoodustust, kui ma ei tea, kust sa selle tagasi võtad,” ahastab ärimees.