Kui Eesti Päevalehe Ärileht oli 22. aprillil avaldanud riigikantselei arvutused, mille järgi sotsiaalmaksu langetamine peaks muu hulgas kaasa tooma töötajate palgatõusu, tõttas kantselei päev hiljem arvutusi selgitama.

Peaminister Taavi Rõivase majandusnõunik Sven Kirsipuu kirjutas sotsiaalmaksu langetamise ja palgatõusu seose kohta: „Makromajanduslikult vaadeldakse maksukiilu ehk ettevõtte palgafondist riigi poolt maksudena ära võetavat raha hulka tervikuna ja sõltumata sellest, kas maksu tasub töötaja või tööandja.”

„Põhjus on selles, et tööturul osalejatel ei ole viimase osas erilist vahet. Ettevõtet huvitab palgafond tervikuna ja töötajat netopalk. Kui ettevõte on nõus väheneva tööjõu ja seega kasvava konkurentsi tingimustes maksma oma töötajatele palgafondina x summa, siis ei ole põhjust eeldada, et maksukiilu vähendamise tulemusena tekkiv lisaraha palkadesse ei jõua,” kirjutas Kirsipuu.

Eile palus Ärileht riigikantseleil veel kord selgitada, milline on sotsiaalmaksu langetamise ja töötajate palgatõusu võimalik seos. Vastuseks saatis kantselei uuesti Kirsipuu selgituse. Sõna-sõnalt seda korrates.

Ühtlasi tundis Ärileht huvi, kas riigikantselei on analüüsinud, kui palju töökohti peaks pärast sotsiaalmaksu 1%-list langetamist Eestis juurde tekkima. Või milline peaks tervikuna olema sotsiaalmaksu langetamise mõju Eesti majandusele?

„Riigikantselei ei ole sellist analüüsi teinud,” ütles valitsuse infonõunik Ave Tampere.

Krimelte suuromanik Jaan Puusaag nendib tänases Ärilehes, et sotsiaalmaksu 1% võrra langetamisel on sümboolne, mitte sisuline tähendus. „Ma ütleks: riik, palun ära anna mulle maksusoodustust, kui ma ei tea, kust sa selle tagasi võtad!"

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid