Ministeerium: Valga-Koidula raudteele reisironge ei tule
2001. aastani sõitsid Valgast Veski peatuseni rongid. Selle liini lõppjaam likvideeriti seoses Koidula piirijaama ehitustöödega, millega ühendati Lõuna-Eesti raudteekolmnurk ning muutus võimalikuks raudteeliiklus Valgast Koidulasse ning Koidulast Tartusse. Varem paiknes see raudtee ühendus Venemaa pinnal, Petserimaal.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda sõnul ei ole viimastel aastatel riigi positsioon sel teemal muutunud, et Valga-Koidula liinile peaks reisirongiliiklus üldse tekkima (esmane eeldus selleks oleks amortiseerunud raudtee kapitaalremont, mis nõuab üsna suurt ressurssi).
„Rongiliikluse Eesti tingimustes mõistliku nõudluse tekkimine eeldaks piirkonnas olulist demograafilist muudatust, näiteks suurte tootmiste-tööandjate tekkimist. Ühistransporditeenuse järgi suurema nõudluse puudumist kõnealusel lõigul peegeldab kasvõi asjaolu, et Valga ja Võru vahelist marsruuti teenindab täna kokku vaid mõni bussiväljumist päevas,“ selgitas Ruuda, miks sel raudteelõigul ronge ei sõida ega ilmselt hakkagi sõitma.
Ka pole Võru ja Valga ajalooliselt, demograafiliselt ega majanduslikult väga seotud, ütleb Ruuda, mistõttu suuri liikumisi sellel marsruudil pole kunagi olnud ega ilmselt ka tule.
„Raudteelõigu investeeringuvajadus, et tagada mõistlikud reisirongide ühenduskiirused ja ehitada välja kuus ooteplatvormi, on varasemate arvutuste kohaselt vähemalt 25 miljonit eurot, sellele lisanduvad igaaastased remondi- ja hooldekulud ning dotatsioonid riigieelarvest,“ loetleb Ruuda summasid, mis on liiga suured, et tasuks end iialgi ära.
Prioriteedid on täna aga paigas nii, et olemasolevate vahenditega hoitakse korras seda, mis täna olemas on ja toimib.
„Euroopa Liidu toetusperioodi (2014-2020) rahast on kavandatud AS Eesti Raudtee investeeringuteks suurusjärgus 80 miljonit eurot, kuid eelkõige selleks, et tagada olemasoleva raudteetaristu kvaliteet vähemalt tänasel tasemel (näiteks, et Tallinna-Tartu liin oleks korras),“ selgitas Ruuda.
Seoses kaubaveomahtude olulise languse ja sellega kaasneva tulude vähenemisega töötab Eesti Raudtee Ruuda sõnul hetkel kahjumis, mis tähendab, et ettevõtte vajab riigieelarvest täiendavat finantseerimist.
„Lisaks peavad hüppeliselt riigieelarves suurenema toetused reisirongiliiklusele seoses Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusega suurendada tänasega võrreldes reisirongide poolt makstava raudteekasutustasu osakaalu,“ lisas Ruuda ning märkis, et nendes tingimustes eeldada riigieelarvesse Valga-Võru raudteeühendusteks täiendavate investeeringu- ja reisirongiliikluse lisadotatsioonide kohustuse planeerimist järgneval perioodil ei ole reaalne.
