Statistikaime: perede keskmine rahapuhver on 5-6 kuu palga suurune

Statistiliselt oli eelmise aasta lõpus kõigis kolmes Balti riigis likviidsete varade maht ühe elaniku kohta vastavuses soovitava rahapuhvri suurusega, kuid samas väitis suur osa Läti ja Leedu elanikke, et neil säästud üldse puuduvad, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.

Olukord pikaajalise kogumisega oli kehvem - kogutud summa ühe elaniku kohta ei ületa isegi tänast ühe kuu keskmist pensionit.

“2014. aasta lõpus võrdus keskmine hoiusemaht ühe elaniku kohta Eestis viie, Lätis 4,6 ja Leedus 6,2 kordse keskmise kuupalgaga. Need suhtarvud on vastavuses soovitusliku rahapuhvri suurusega, mis võiks olla võrdne 3-6 kuu kulutuste summaga," selgitas SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskienė.

Samas, lähtudes Eurostati andmetest ei ole 39 protsenti Eesti elanikest võimelised ootamatute kulutustega toime tulema. See näitaja on veidi madalam Euroopa Liidu keskmisest (39,8 protsenti) ning on lähedal rikkamatele riikidele nagu Ühendkuningriik (38,9) ja Itaalia (38,7 protsenti). Leedus ja Lätis on perede osakaal, kes ei ole võimelised ootamatuste puhul majanduslikult hakkama saama, tuntavalt kõrgem – vastavalt 57 ja 67 protsenti. Läti ja Leedu elanikest on suur osa finantsiliselt üsna haavatavad, kui peame silmas likviidse rahapuhvri olemasolu,“ kommenteeris Varanauskienė.

SEB finantsekspert Triin Messimas selgitas,et keskmine hoiusemaht ühe elaniku kohta on sarnane majandusnäitaja nagu keskmine palk ning analüüsis pöörataksegi tähelepanu sellele, vaadates riikide elanikkonna hoiuseid kokku, näivad need piisavas suuruses, kuid vaadates isiku tasandilt, siis suures osal inimestel ei ole piisaval määral sääste.

Pikaajaliselt raha kogumise osas, eelkõige silmas pidades säästmist pensionieaks, on kõigi kolme Balti riigi elanikud üsna võrdselt ebakindlas olukorras. Vabatahtlikult pensioni- ja elukindlustuslepingutesse kogutud summa ühe elaniku kohta on Eestis 258, Lätis 284 ja Leedus 295 eurot. See on vähem kui keskmine Eesti või Läti vanaduspension (vastavat 350 ja 286 eurot) ja ainult veidi rohkem kui keskmine vanaduspension Leedus (241 eurot).

“Õnneks on olukord paranemas. 2014. aasta jooksul kasvas pensioni- ja elukindlustuslepingute maht Leedus 21,3, Lätis 19,1 ja Eestis 11,6 protsendi võrra. Suuremad paigutused pikaajalisse kogumisse näitavad perede senisest väiksemat vastumeelsust investeerimisega seotud riskide võtmise vastu, kindlust sissetuleku saamise osas ka tulevikus, usaldust finantsturgude vastu ja suurema tootluse teenimise soovi. Positiivsed investeerimistulemused on samuti kaasa aidanud pikaajalise kogumise kasvule. Keskmine pensioni III samba fondide tootlus 2014. aastal oli Leedus ja Eestis 7,8 protsenti ning Lätis 6,6 protsenti,“ lisas SEB Eesti finantsekspert Triin Messimas.