Üllatus? Eesti inimene on liialt vaene ühe euro poodide jaoks
Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse liige Marika Merilai ütleb liidu nimel, et vaid hinna alusel eraldi kaupluse tegemine Eestis on nii väikesel turul küsitav.
„Seda enam, et iga vähegi suurema kaupluse sees Eestis on selline ühe euro kauplus tegelikult ju olemas. Arvestades Eesti majanduse taset ja tarbijate sissetulekuid, on kõigis jaekettide sortimentides alla üheeuroseid kaupu või kaupu, mida võiks müüa nn ühe euro kauplustes. Eestis on üheks odavate kaupade pakkumise kohaks ka avatud turud,“ loetles Merilai meie turul juba olemasolevaid võimalusi.
Mõned aastad tagasi on Merilaile teadaolevalt aga Eestis – näiteks Pärnus ja Tartus proovitud nn ühe euro kauplustega. „Kahjuks ei ole ülevaadet, kas ka täna need kauplused töötavad,“ lisas Merilai.
Hoolimata nende kaupluste võidukäigust Lääne-Euroopas ja Ameerikas ei ole Merilai sõnul ühe hinna poed alati hinnavõit.
„Tarbijad on lõpphinna osas tundlikumad kui ühikuhinna osas, kuid sageli ei ole üheeurone kaup mitte madalama ühikuhinnaga, vaid kaup on väiksemas pakendis ja pakendiks kasutatav materjal odavam,“ tõi Merilai välja põhjuse, kuidas neis poodides sellise hinnatasemeni jõutakse.
Ühe dollari kauplused on USA-s olnud populaarsed. Euroopas alustas Suurbritannias 90ndatel aastatel Poundland jaekett, kus tänaseks on 575 kauplust ja sortimendis üle 3000 nimetuse erinevaid 1 naelaseid kaupu.
Euroopas hakkas ühe euro kaupluste võrk laienema majanduslanguse perioodil. Tarbekaupade tootjad, jaemüüjad, ka restoranid on avastanud ümmarguse hinna mõju piiratud eelarvega ostjatele.
„Arvestades seda, et on suurenenud tarbijate osakaal, kelle sissetulekud on vähenenud, on hakatud tootma ja müüma kaupu spetsiaalselt ühe euro kauplustele Itaalias, Kreekas, Hispaanias. Saksamaal on hoogsalt laienenud TED-i jaekett ning avab kauplusi Austrias ja Sloveenias. Neis kauplustes pakutakse ilutooteid, kirjatarbeid, tualettesemeid, mänguasju,“ andis Merilai mujal levivatest trendidest ülevaate.
