Lasse Lehis: kange ja lahja alkoholi aktsiisi võrdsustamine oleks liiga radikaalne
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis peab lahja ja kange alkoholi aktsiisi võrdsustamist liiga radikaalseks, kuid vahepealseid variante tasuks tema sõnul kindlasti kaaluda.
„Lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade vahe on praegu 2,6 kordne. Teiste Euroopa Liidu riikide praktika on samas väga erinev – vahe kõigub on 1-kordsest kuni 6-kordseni,“ ütles Lehis Ärilehele.
Lehis selgitas, et iga riigi valik sõltub sealjuures paljudest teguritest – millised on tarbimisharjumused ja muud näitajad. Olulist rolli mängib kliima – näiteks neis riikides, kus toodetakse veini, on vein tavaliselt maksuvaba. Milline on tootjate vaheline konkurents - kodumaiste tootjate eelistamine saab toimuda ainult kaubagrupi kaudu, mitte isikupõhiselt. Lisanduvad rahvatervise vajadused, piirikaubandus, ilmselt ka kohalike tootjate ärihuvid, poliitilised kokkulepped - milline tootja millist parteid rahastab, ajalooline traditsioon jne.
Lahja ja kange alkoholi aktsiisi ühele pulgale tõstmist Lehis ei poolda.
„Ilmselt suhe 1:1 oleks liiga radikaalne, aga vahepealseid variante tasuks arutada. Täielik võrdsustamine oleks ka selle pärast ebaõige, et õlle ja veini valmistamine on kallim kui viina valmistamine, võrdse aktsiisi korral oleks kange joogi molekul lõpphinna osas siiski suhteliselt odavam,“ põhjendas Lehis oma seisukohta.
Üks arutelu koht võiks tema sõnul aga olla lahjade jookide hulgas nn noortepäraste magusate segujookide kõrgem maksustamine. Lehis möönis, et samas on sellest üsna hõlbus kõrvale hiilida - tuleb lihtsalt ise soovitud segu kokku segada. Enne kui selles küsimuses midagi otsustada, tuleks Lehise sõnul alustuseks kindlasti uurida teiste riikide kogemusi.
AS Liviko juhataja Janek Kalvi rõhutas, et praegune aktsiisierinevus soodustab õllefirmasid.
Kalvi selgitas, et 10 protsenti alkoholiaktsiisi tõusu 2016. aastal tähendab õllepudeli kallinemist kahe sendi võrra ja viinapudeli kallinemist 50 sendi võrra. Kavandatava 15-protsendilise tõusu mõju oleks õllepudelile kolm senti, kuid viinale 76 senti. Aktsiisi sama protsendi võrra tõstes on selle mõju erinevat liiki alkohoolsete jookide hinnale kogu aeg suuremaks käristanud ning iga aktsiisitõusuga on õlu suhteliselt odavamaks muutunud. Sõltumatud terviseeksperdid on aktsiisimäärade võrdsustamise vajadusest aastaid rääkinud.
„Kange alkoholi aktsiisitõusu piir on käes, samas õlle tarbimisele ei ole aasta alguses toimunud 15-protsendiline aktsiisitõus mingit mõju avaldanud. Elimineerides jaanuarikuus kajastuvad spekulatiivsed etteostud, on 2015. aasta kange alkoholi aktsiiside laekumine väiksem kui aktsiisi tõusu planeerides saada loodeti. Salaturg kasutab talle antud võimalusi segamatult ja tuntavalt eriti maapiirkondades. Kujundatavale majanduskeskkonnale ei ole võimalik reageerimata jätta,“ ütles Kalvi.
