Toomas Saks: valitsuse otsus on Eesti autovedajatele hukatuslik

Eesti suuremaid mootorikütuste turul tegutsejaid ühendava Õliühing on äärmiselt pettunud valitsuse otsuse üle tõsta mootorikütuste aktsiise järgmise aasta alguses mootoribensiinile 10% ja diislikütusele 14%.

"Kuigi valitsus lubas enne aktsiiside tõusu põhjalikku arutelu kõigi turuosalistega tuleb tõdeda, et toimus ainult üks kohtumine rahandusministri ning majandus- ja taristuministriga 29. aprillil. Antud kohtumisel ei olnud kordagi arutelu all plaan jätta ära aktsiiside tõus aastal 2019. Õliühingu arvates ei ole probleem 2019. aasta kavandatav aktsiiside tõus, probleem on aktsiiside kohene kasv alates järgmisest aastast," selgitas Saks pettumuse põhjust.

Küll aga kõlas sellel kohtumisel Saksa sõnul ettevõtjate arvamus, et nii järsk aktsiiside tõus aastal 2016 oleks hukatuslik eesti autovedajatele, kelle konkurentsivõimet kallinev kütus järsult vähendab.

"Näitena võib tuua aktsiiside erinevuse Eestis ja Lätis. Momendil kehtib diislikütusele aktsiis Eestis 0,393 eurot liitrile. Lätis on diilikütuse aktsiis momendil 0,355 eurot liitrile ehk juba praegu on naaberriigi aktsiis madalam. Peale plaanitavat 14% aktsiisi tõusu oleks diislikütuse aktsiis ühele liitrile Eestis 0,448 eurot ehk vahe Lätiga tõuseks 0,093 euroni ühe liitri kohta. Kui liita siia veel ka aktsiisile lisanduv käibemaks, võime tõdeda, et 10 eurosendine maksuvahe Lätiga viib meie piiriäärsed elanikud ja transpordiettevõtted tankima Lätti. Samuti võime unustada selle et Eestit läbiv transiittransport oma masinaid meil tangiks," rääkis Saks.

Õliühingu arvates viib see diislikütuse turu 15% languseni.

Eesti Õliühing on jätkuvalt seisukohal, et järgmise aasta kütuste aktsiiside järsk tõus tuleks ümber vaadata ja vähendada kindlasti diislikütuse aktsiisi tõusu. Lisaks oleks enne aktsiiside tõusu vaja põhjalikku analüüsi aktsiisitõusu mõjust Eesti transpordisektorile, samuti peab aktsiiside võimalik kasv olema tasakaalus naaberriikidega ja vastama pikaajalisele aktsiisipoliitikale.

"On äärmiselt kahju, et valitsus ei arvestanud oma otsuses ettevõtlusorganisatsioonide arvamusega ja lubatud ühisarutelu jäi ainult ühe kohtumise pikkuseks," nentis Saks.

Eesti Õliühingul 13 aktiivselt tegutsevat liiget: Alexela Oil AS, Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS, Orlen Eesti OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking Tallinn AS, Reval Oil OÜ, Saare Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS.