Kruuda kohtuvaidlus muutis pankrotimenetluse põhimõtteid: võlausaldajate elu läheb halvemaks
Oliver Kruudaga seotud ettevõtte kaitsjad Glikman & Alvin Partnerid vandeadvokaadid Priit Raudsepp ja Paul Keres selgitasid Ärilehele, et varasema praktika kohaselt said pankrotivõlausaldajad vastu vaielda ka nendele maksuotsustele, mida võlgnik mingil põhjusel ise vaidlustanud ei olnud. „Riigikohus leidis aga, et maksuotsust, mille vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, ei saa vaidlustada enam ei võlgnik, pankrotihaldur ega võlausaldaja,“ kommenteerisid advokaadid riigikohtu eilset otsust.
Vaidlustamise mõte pankrotimenetluses on kaitsta võlausaldajaid ja allutada kõigi võlausaldajate nõuded kohtulikule kontrollile, eranditeks olid seni juba jõustunud kohtuotsustest tulenevad nõuded ja teatud pandiõigused.
Raudsepp ja Keres ütlesid, et kuus riigikohtu kohtunikku jäid riigikohtu üldkogu vaidlustamispiirangu suhtes aga eriarvamusele. „Nad leidsid, et enne pankroti väljakuulutamist maksunõue võlausaldaja õigusi ei puudutanud ning tal puudus õigus ja vajadus seda vaidlustada. Eriarvamusele jääjate meelest jätab uudne seisukoht võlausaldaja ilma õigusest pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kui maksunõude vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks möödunud. Tänuväärselt ei ole riigikohus siiski täielikult välistanud seniseid pankrotihalduri võimalusi põhjendamatute, ent kaitsmiseta tunnustamisele kuuluvate nõuete vastu võitlemiseks. Seega ei ole võlausaldajate õigused siiski täiesti kaitseta,“ selgitasid advokaadid.
Kui maksuotsuse vaidlustamise aeg pankroti väljakuulutamise ajaks veel möödunud pole, on vaidlustamine endiselt võimalik. Kuid ka vaidlustamise viisi osas asus riigikohus uudsele seisukohale, muutes senist praktikat. Nimelt leidis riigikohtu üldkogu, et edaspidi peaks maksunõuete vaidlusi pankrotimenetluses läbi vaatamata hoopis halduskohus. Seni on kõigi võlausaldajate nõudeid koheldud võrdselt ja vaidlusi on läbi vaadatud hagimenetluse korras.
Riigikohtu eilne lahend oli maksuõigusliku käsitluse osas kauaoodatud nii ettevõtjate, maksuametnike kui maksunõustajate hulgas. Advokaatide sõnul oli õhus lootus, et see lahendab ära nö OÜ-tamise lubatavuse või mittelubatavuse. OÜ-tamise all peetakse silmas olukorda, kus ühemeheühing osutab teisele ühingule nt konsultatsiooniteenuseid. Maksuamet on aga näinud sellises olukorras töösuhet ning nõuab seetõttu teenuse saajalt tööjõumakse.
Kuigi kohtuotsus ei andnud taolisele käsitluse ühest ja selget vastust, on lahendis advokaatide sõnul siiski mitmeid olulisi juhiseid. "Riigikohtu selgituste kohaselt peab maksuhaldur selgitama, kuidas hoitakse ära maksumääramisega kaasnev topeltmaksustamine. Paraku ei oma aga selle kohustuse rikkumine maksuhalduri jaoks negatiivseid tagajärgi," märkisid nad.
Maksuametist öeldi eile Ärilehele, et otsus on äärmiselt värske ja vajab veel analüüsimist, kuid OÜ-tamise puhul asus riigikohus maksuametiga samale seisukohale ehk et see pole lubatud.
Taust
2012. aasta jaanuaris esitas maksu- ja tolliamet tollal likvideerimisel oleva AS Rubla (endine Tere AS) ja pankrotistunud AS Luterma (kohtuvaidluses võlgnik) pankrotihalduritele Veli Kraavile ja Rein Vaiksaarele nõude, et tunnustada 2 197 400 euro ja 36 sendi suurust maksuvõlga teise järgu nõudena võlgniku pankrotimenetluses.
Maksuhalduri nõue põhineb ameti hinnangul, et Luterma ja äriühingute vahel ei sõlmitud mitte konsultatsioonilepingud, nagu ettevõte neid esitas, vaid 13 füüsilise isikuga sõlmitud konsultatsioonilepingut olid tegelikult hoopis töölepingud või juhatuse ja nõukogu liikme lepingud. Konsultatsioonilepingute sõlmimine andis Lutermale aga maksueelise. Maksuhaldur tõlgendas vastavalt töösuhte olemusele need lepingud ümber kas töölepinguteks või juhatuse ja nõukogu liikme lepinguteks ning väljamaksed nimetatud lepingutest tulenevateks tasudeks.
Põhinõue 1 179 664 eurot 22 senti koosneb käibemaksust, füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksust, füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksust, töötaja töötuskindlustusmaksetest, tööandja töötuskindlustusmaksetest, kogumispensionimaksetest, erisoodustuste tulumaksust, erisoodustuste sotsiaalmaksust, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt arvestatud tulumaksust, kingitustelt ja annetustelt ning vastuvõtukuludelt arvestatud tulumaksust.
Aktsiaseltsiga ELVESO tehtud tehingutelt on Luterma kajastanud sisendkäibemaksu 881 107 krooni. Kohus leidis aga, et Luterma teenust tegelikult ei saanudki ja seetõttu ei olnud ettevõttel ka õigust sisendkäibemaksu kajastada.
MTA märkis, et lisaks ei olnud Lutermal õigust näidata sisendkäibemaksu ka Fysioline Eesti OÜ-ga tehtud tehingult summas 50 906 krooni ja ProGroup Trade OÜ-ga tehtud tehingult summas 56 700 krooni, kuna Lutermal ei tekkinud nendelt tehingutelt maksustatavat käivet. Lisaks koosneb maksuvõlg ka raskeveokimaksust ja maamaksust. Intressinõue tähtaegselt tasumata maksusummalt on 0,06% päevas, pankroti väljakuulutamise hetke seisuga 1 017 756 eurot 14 senti.
MTA hinnangul hoidus Luterma tahtlikult maksusummade tasumisest, mistõttu tuleb maksusumma määramisel kohaldada kuueaastast aegumistähtaega, mis tuleneb maksukorralduse seadusest.
Oliver Kruuda ja pankrotihaldurid vaidlesid hagile vastu, väites, et maksuotsus on tehtud pärast pankroti väljakuulutamist ja seetõttu ei saa nõue olla pankrotimenetluse osa. Kostjate sõnul on nõue aegunud, tõendamata ja seega ebaseaduslik.
Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.
