Korstnapühkijalt tuleb kindlasti ka paberit küsida
Seda tuleb teha iga viie aasta tagant ja majaomanikul peab olema selle kohta paber ette näidata, kirjutab Saarte Hääl.
Nii näeb ette seadus.
Korstnapühkija väljastataval paberil peab olema tema kutsetunnistuse number ja äriregistri number. Tundmatult tegijalt võiks töö tellija küsida kutsetunnistuse dublikaati.
Mis puutub küttekolletesse, on olukord halvem maal. Noort põlvkonda peale ei tule. Elanikud jäävad vanemaks. Loomi enam ei peeta ja lakapealsetel heinu ei hoita. Korstnad jäävad Mäe sõnul talveks alasti, mis tekitab pigi. Puud on märjad, kuna neid hoitakse tühjaks jäänud kivilaudas, kus neisse imendub niiskust.
“Eramajas võib inimene neli aastat korstnat ise puhastada või lasta kellelgi mittekutselisel pühkida, kuid siis tasub tehtu vihikusse üles märkida. Kortermajas ja ridaelamus peab kutseline korstnapühkija käima aga igal aastal,” selgitas kutseline korstnapühkija Madis Mäe.
Refereeritud artikli täisteksti loe Saarte Häälest.
