Danske Banki ettevõtete panganduse divisjoni direktor Tõnu Vanajuur lausus, et pank jälitustegevusega netis ei tegele.

„Inimese finantsandmed annavad tema käitumisharjumustest piisavalt hea ülevaat,“ kinnitas ta. Vanajuur tõdes, et Big Data hõlmab endas olulist infot, aga kui küsida, kas me täna oleme sealmaal, et need algoritmid aitaksid paremat laenuotsust teha, siis seda ta ei näe.

Vanajuur ütles, et teenus on omal kohal tarbijalaenude andmisel, kus süsteem on nagunii automatiseeritum. Pikaajalise kliendisuhte ning näiteks eluasemelaenude puhul ei pea ta seda aga mõttekaks.

Eile toimunud tarbimiskeskkonna arengu konverentsil selgus, et juba praegu hindavad paljud pangad inimeste maksevõimet nende kasutatavate arvutite, otsingusõnade ning sotsiaalmeedia profiili järgi.

Big Data Scoringu tegevjuht Erki Kert tõi välja, et kui tavalise laenutaotluse maht on üks kuni kaks lehekülge, siis avalikest andmebaasidest leiab iga inimeste kohta keskmiselt 15 000 andmepunkti, millest maksevõime hindamiseks on vajalikud umbes sadakond.