Ülle Madise: riigikogul on õigus kujundada maksusüsteem oma äranägemise järgi
Õiguskantsler Ülle Madise edastas 15. mail Eesti Maksumaksjate Liidule oma seisukoha, milles ütleb, et arvestades seadusandja õigust kujundada maksusüsteemi, pole tal alust heita valitsusele ette seda, kuidas riik on otsustanud pärandit maksustada. EML-i juhatuse liige Lasse Lehis nentis, et põhiseadus ei keela tõesti riigikogul rumalaid seadusi vastu võtta.
Ärieht kirjutas selle aasta märtsis, et Eesti maksumaksjate liidu hinnangul kehtestati sisulise aruteluta varjatud ja ebavõrdne pärandimaks.
„Eelnõu seletuskirjas püüti jätta mulje, et tegemist on tehnilise „pisiprobleemiga”, tegelikult nii ei ole. See on põhimõtteline muudatus, mis meie arvates on praegusel kujul vastuolus põhiseadusega,” rõhutas toona maksumaksjate liidu (EML) juhatuse liige Lasse Lehis.
EML läkitas rahandusministeeriumile ka kirja, milles märgiti, et „pikaajaline väärpraktika ei muuda ebaõiglast maksustamist õiglasemaks. Pärandaja tulu maksustamise kaudu rakendati Eestis varjatult pärandimaksu, kuid selline maksustamine tõi kaasa (ja tooks pärast täienduse sisseviimist uuesti kaasa) ebavõrdse kohtlemise, mistõttu meil on tõsine kahtlus, et kavandatav muudatus on vastuolus põhiseadusega.”
Lugu sai alguse eelmise aasta talvel, kui advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid advokaat Martin Kruus keeras senise pärandvara müügist saadud tulu maksustamise praktika pea peale. Seni oldi seisukohal, et pärandvara müües tuleb sellelt tasuda täissummas tulumaksu ja vara soetamismaksumuse mahaarvamisõigus pärimise teel üle ei lähe.
Kruus näitas riigikohtule, et senine käsitlus paneb pärijad ebavõrdsesse seisu, ja seda eelduse põhjal, mida seaduses pole – maksuõiguses ei ole sätet, mis välistaks soetusmaksumuse mahaarvamise õiguse ülemineku pärijale. Kõlab uskumatuna, aga keegi polnud aastakümneid seda märganud.
2014. aasta 12. veebruaril teataski riigikohus, et vara pärijat tuleb maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandajat, kui ta oleks oma vara müünud oma eluajal. Tuhanded pärijad rõõmustasid ja hakkasid maksuametile pärandiga seotud dokumente läkitama, et alusetult makstud tulumaks tagasi saada.
Rahandusministeeriumis pandi seepeale kiiresti pead kokku: mis edasi saab? „Seaduse tekst ei väljenda piisavalt selgelt seadusandja tahet,” on väljend, mida sellistel puhkudel tavaliselt kasutatakse. Kärmesti koostati puuduse likvideerimiseks eelnõu ja eelmise aasta 1. juulil hääletaski riigikogu selle „sõnastusliku paranduse” seaduseks.
EML saatis õiguskantsleri taotluse, et too hindaks, kas selle aasta algusest kehtima hakanud pärandvara müügi maksustamist puudutav seadusesäte on põhiseadusega kooskõlas.
Õiguskantsler: vastuolu põhiseadusega pole
"Analüüsides asjakohaseid õigusnorme, ei tuvastanud ma avalduses toodud asjaoludel tulumaksuseaduse § 38 lg 11 vastuolu põhiseadusega," seisab õiguskantsleri vastuses EML-le.
Madise kirjutab näiteks, et seadusandja, jättes pärandvarast saadud tulu selle vastuvõtmisel maksustamata ning maksustades pärandvara võõrandamisest saadud kasu, on toiminud kooskõlas talle põhiseadusega antud volitustega kujundada maksusüsteem oma äranägemisel. "Õiguskantsleril ei ole võimalik sellesse sekkuda ja seadusandjale n-ö ette kirjutada, milliseid makse tuleb kehtestada, muuhulgas ei saa õiguskantsler öelda, et vara võõrandamisest saadud kasu maksustamise asemel oleks õigem kehtestada pärandimaks."
Õiguskantsler kinnitab ka, et on kursis pärandi üleminekul maksukohustuste deklareerimise ja täitmisega seotud võimaliku õigusselgusetuse probleemiga.
Madise viitab sellistele juhtudele, kus tekib küsimus, kas olukorras, kus pärandajast on jäänud maha võlgu ning vara müüakse pärandaja võlgade katmise eesmärgil (pärandaja rahast ei piisa ning müüakse pärandajale kuulunud muud vara, peaks vara võõrandamisest saadud kasu maksustamisel olema mõnda aega võimalik kohaldada pärandaja suhtes kehtinud regulatsiooni. Iseäranis tekivad need küsimused juhul, kui hooldaja müüb pärandvara ilma pärija nõusoleku ja teadmiseta, ei ole teada pärija isik.
"Kuivõrd on võimalik, et mõned neist probleemidest on võimalik ületada põhiseaduskonformse tõlgendamise teel, samuti arvestades, et Rahandusministeerium on maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses märkinud, et maksukorralduse seaduse muudatustega on kavas täpsemalt reguleerida õigusjärgluse korral maksudega seotud kohustuste ülemineku korda, ei pidanud ma vajalikuks seda teemat hetkel põhjalikumalt detailselt käsitleda."
Õiguskantsleri seisukohta saab täismahus lugeda siit:
EML: põhiseadus ei keela riigikogul rumalaid seadusi vastu võtta
EML juhatuse liige Lasse Lehis ütles õiguskantsleri vastust kommenteerides, et põhiseadusepärasuses osas jättis õiguskantsler siiski õhku varianti, et äkki mõnes konkreetses kaasuses tuleb see paremini välja.
"Eks me siis jääme seda kaasust ootama. Kindlasti on tal ka õigus selles osas, et on olemas nii-öelda hall ala, kus seadus on küll pehmelt öeldes rumal, aga otseselt põhiseadusega vastuolus ka ei ole. Sest põhiseadus ei keela riigikogul vastu võtta rumalaid seadusi," nentis Lehis.
Küsimus, kuidas saavutada, et riigikogu võtaks vastu tarku seadusi, ei kuulu Lehise sõnul enam õigusteaduse valdkonda. Lehis lisas, et EML on siiski ka selles küsimuses aktiivne ja viimasel ajal ka mõningat edu saavutanud, viidates oma märkusega viimasele erakondade reitingutabelile.
EML võttis ka uurida, kas on veel mõni riik, kus maksustatakse pärandit samamoodi nagu Eestis.
"Sellist riiki vähemalt meie lähemas ümbruses ei leitud. Nendes riikides, kus on pärandimaks, võetakse müügil soetusmaksumuseks pärandimaksuga maksustatud väärtus. Kui näiteks lähisugulastele anti pärandimaksust vabastus, siis võetakse müügil aluseks ikka see väärtus, millega teoreetiliselt oleks mõnda teist pärijat maksustatud. Kus pärimismaksu ei olnud, seal kehtis õigusjärglus ehk nii nagu Eestis riigikohtu otsuses," selgitas Lehis.
Milline on pärandi maksustamine teistes riikides, uuris oma magistritöö raames Tartu Ülikooli üliõpilane Kristi Kirs. Töö juhendajaks oli TÜ finantsõiguse dotsent Lasse Lehis.
Kirs märgib oma magistritöö kokkuvõttes, et Eesti lahendus soetamismaksumuse mahaarvamise välistamisel on kui mitte unikaalne, siis äärmiselt haruldane.
"Ainuüksi fakt, et suured, pikkade õigustraditsioonidega riigid näevad ette soetamismaksumuse ülemineku pärijale ka juhul, kui vara n-ö soetamismaksumus on null, annab selge signaali, et Eestil on aeg aasta alguses seadusesse sisse viidud erisäte kaotada, tagamaks maksumaksjate õiglane ja võrdne kohtlemine," kirjutab ta.
Teine oluline probleem, mis vajab tema hinnangul lahendust, on pärijate maksukoormuse sõltumine omandatud vara liigist ning vara kasutusotstarbest. Ühetaolise maksustamise põhimõttest lähtudes peab sarnases olukorras olevaid isikuid kohtlema sarnaselt. Praeguse regulatsiooni järgi on see aga võimatu.
Magistritöö hüpoteesi kohaselt on Eestis kehtiv pärandi maksustamise regulatsioon vastuolus maksustamise üldpõhimõtetega.
"Pärandamine ei kujuta endast võõrandamistehingut, vaid tegemist on õiguste ja kohustuste üleminekuga õigusjärgluse korras, millest ei saa erisätte kehtestamisega mööda vaadata," rõhutab Kirs.
