Sirje Kruusamäe karjäärilugu: Turismikoolitus ja pere tugi panid tegutsema oma kohviku nimel
Sirje oli 25 aastat Värska Gümnaasiumis kokk, kui talle tehti ettepanek tulla tööle Värska SPA-sse. Väljakutse tundus huvitav ning täna ulatuvad tema põhitööd menüüde kokkupanekust, nugade teritamisest ja toorainete muretsemisest personali palkamise ja eelarvete tegemiseni. Sirje juhatuse alla kuuluvad pansionaat ja kaks kohvikut.
„Pean igapäevaselt organiseerima 16 inimese tööd, aga minu jaoks jääb see veidi kuivaks, sest olen eemal oma lemmiktegevusest — toiduvalmistamisest. Ma ei saa olla igapäevaselt pliidi juures, kuigi väga sooviksin,“ räägib Sirje, kes mõni aeg tagasi osales Setomaa turismitegijate koolitusprogramm „Tegija uuendab“ ning said sealt mõtte ja julguse oma kohviku loomisega algust teha.
Sirje arvab, et ilmselt on tal teiste teenindamine veres ning ta tahaks alati anda rohkem kui klient ootab. Samas on see keerukas masstoitlustamise juures, kus abikokad teevad üht, kokk teist rooga ning klienditeenindaja suhtleb kliendiga. Protsess on pikk ja segane ning otsest tagasisidet on keeruline saada, mis Sirje jaoks on suur vajakajäämine.
Nii koolitusel, Seto Kostipäevadel tehtud kodukohvikust kui ka perelt ja sõpradelt-tuttavatelt saadud positiivne tagasiside olid need, mis julgustustasid Sirjet ning kogu tema perekonda kohvikutegemisse panustama. „Sain aru, et kui hästi süüa teha ja sellega silma jääda, siis leitakse sind üles ka nii kaugelt kui meie elame — Saabolda külast, Vene piiri äärest,“ sõnab Sirje, lisades, et oma kolme täiskasvanud tütre ja abikaasa toeta ta nii suurt sammu astuda poleks julgenud. „Abikaasa on mul väga tubli — tema õlul on ju kogu kohviku ehitamise pool ning täna saame juba oma kodukohvikus nädalavahetuseti gruppe vastu võtta.“
Roogade valik on inspireeritud seto toitudest ja Setomaa ülemsootska Annela Laaneotsa sõnul on need väga head. Sirje kodukohvikul puudub küll veel nimi, kuid seoses Kostipäevadega on seda hüütud Toomemäe Talu Piirakukohvikuks, mis Sirje sõnul võib-olla jääbki nimeks.
„Muid, lapsepõlves ei teinud ma üldse süüa ega sallinud näiteks kalaroogi. Samas meeldis mulle väga kohvikut ja poodi mängida,“ meenutab Sirge muiates, lisades, et täna möllab ta mõnuga pliidi ääres ning kala on väga hea toit. Ja kui nädalavahetuseti põhitöö kõrvalt tuleb suuremaid gruppe oma kodukohvikus teenindada, on see talle pigem kui puhkus.
Vaata lähemalt minukarjäär.ee