Terje Kivaste karjäärilugu: sekretärist elektritaksojuhiks

Terje Kivaste töötas 18 aastat juhi abina Ungari ravimifirma Gedeon Richter Eesti filiaalis ning oli enda sõnul väga kinni oma rutiinis ja kindel töös, kuni firma otsustas oma tegevuse Tartus lõpetada. Mida edasi teha?

„Mulle pakuti võimalust jätkata tööd Tallinnas, aga elukohavahetus ei sobinud sugugi. Tõttöelda oli koondamine šokk,“ tunnistab Terje, kes võttis raskustest hoolimata hoiaku, et kindlasti peab elu jätkumine võimalik olema ka kodulinnas. „Olin pakkumistele avatud. Kujutasin end ette senisega sarnast tööd tegemas, saatsin CV-sid, kuid ükski tööandja ei tundnud minu vastu huvi. Lohutasin end, et ilmselt olen liiga kogenud või liiga ilus või liiga tark, kuigi ajusopis kiusas ka mõte, et äkki hoopis liiga vana…“

Üllatusena pakkus Starman Terjele võimalust töötada telefonimüügi konsultandina, kuid vaatamata väga meeldivale töökeskkonnale ja suurepärastele kolleegidele mõistis ta, et müügitöö ei ole siiski päris tema jaoks ja ta pole seda tehes eriti õnnelik.

„Kõige rohkem sain nõustamist ja tuge oma kahelt vanemalt tütrelt. Üks neist on töötanud taksojuhina juba poolteist aastat ja rääkis tihti oma tööst, tekitades ka minus huvi ja pannes mängima mõttega autojuhiametist. Kui teine tütar soovis kõrgkoolis õppimise kõrval raha teenida ja minna samuti taksojuhikoolitusele, kutsus ta mind kaasa. Algul puiklesin, siis mõtlesin, et hangin endale uue kutse igaks juhuks,“ meenutab Terje. „Pärast eksamit proovisin teha taksojuhitööd lisatööna paar korda nädalas ja üsna pea tekkis tunne, nagu oleksin koju saabunud! Meil on tütardega nüüd kolmekesi nii paljust rääkida, töötan nagu perefirmas. Kuu aja jooksul sain aru, et see töö meeldib mulle, ja tulin teiselt töökohalt ära.“

Tänaseks on Terje juba mitu kuud töötanud taksojuhina Tartu Elektritaksos. Firmaga lepingu tegemise eeltingimuseks oli FIE-ks registreerumine, mis varem oli tundunud naisele vastuvõetamatu. „See, mida ma nüüd teen, on mulle endale üllatav. Olen rikkumas oma varasemaid põhimõtteid ja nõudmisi, mis mul töökohale seatud olid, aga olen õnnelik ja naudin oma tegevust.“

Terje tööülesandeks on reisijate vedu. Dispetšeritugi on Elektritakso poolt, tellimusi saab Taxify vahendusel ja kliente võib leida ka taksopeatustest või tänavalt. Ta töötab nii päeviti kui öösiti graafiku järgi, mis tähendab, et nädalavahetuse mõiste on saanud varasemaga võrreldes teise tähenduse.

„Taksojuhi töö on põnev ja vaheldusrikas. Seda tehes peab oskama autoga ümber käia, linnas orienteeruda ja klientidega suhelda. Pidevalt peab lahendama väiksemaid või suuremaid ülesandeid, olema valmis ootamatusteks. Kunagi ei tea, mis järgmisel hetkel toimub,“ kirjeldab Terje. Elektritaksos lisandub veel see aspekt, et peab arvestama aku täituvusega oma sõitude planeerimisel. Kui aku saab tühjaks ja juht jääb autoga tee peale, vastutab ja lahendab ta olukorra ise.

Ära iial ütle iial!

Terje sõnul on ta nende kuude jooksul avastanud mõndagi: „Arvasin, et mulle sobib rutiin, nüüd tunnen, et see on tore, kui hetked ei kordu. Vahel tekib lühikese sõidu jooksul huvitavaid, isegi harivaid vestlusi. Klientidelt saab mõnikord uut, silmaringi avardavat või praktiliselt vajalikku infot. Vahel olen ka psühholoogi või perenõustaja rollis. Minu töö hõlmab palju enamat kui ühest punktist teise jõudmist. On ette tulnud ka raskeid kliente.“

Terje hinnangul on taksojuhi amet väga naiselik, sest sõiduautoga ei ole raske sõita ning naistaksojuht saab palju tähelepanu. Ta naudib taksojuhitööd ja plaanib selles töös paremaks ja paremaks muutuda. Kõige rohkem arenemisvõimalust näeb Terje linna tundmises, samuti tahaks ta leida püsikliente, kes sooviksid just temaga sõita.

Lisaks takso juhtimisele on Terje elus veel uusi tuuli: 50aastasena alustas ta õpinguid Tartu Ülikoolis infokorralduse erialal. „See otsus oli seotud mu varasema töökogemusega, kuid tunnen, et nüüd peaks infokorraldusega haakuv töö olema ikka väga huvitav, et ma selle kasuks otsustaksin, sest olen juba vabaduse ja adrenaliini maitse suhu saanud. Ma ei välista, et sobiva pakkumise puhul pöördun oma vanade liistude juurde veel kunagi tagasi. Tervis on hea ja olen tööturul kindlasti veel vähemalt 15 aastat.“

Vabal ajal tegeleb Terje koorilauluga, teeb tervisespordina kepikõndi ja rulluisutamist ning küpsetab meelsasti.

„Ma arvan, et elukogemuse abil lahendab nii mõnegi probleemi. Minul on läbirääkimisoskus ja ma pole kunagi liiga enesekindel, nii et olen hea partner nii töö- kui ka eraelus. Ja mul pole piinlik õppida noorematelt, ka oma lastelt, kui nad on minust osavamad,“ sõnab Terje, lisades, et kõike saab alati kokkulepetega reguleerida, kuid oluline on lähedaste toetus ja koostöö.
Vaata lähemalt minukarjäär.ee