Uue rahapesu tõkestamise direktiivi eesmärgiks on võitlus rahapesu, maksukuritegude ja terrorismi rahastamisega. Samuti võeti vastu uued reeglid raha ülekandmisel edastatava teabe kohta.

"Kontroll rahapesu üle on olnud traditsiooniliselt nõrk ning ebapiisavalt koordineeritud. Läbipaistmatud, kahtlastest allikaist pärinevad rahavood, mis ELi suubuvad ning siit väljuvad annavad laialdased võimalused kriminaalsete gruppide, varifirmade ja terroristide tegevusele. Olukorrast aitab paremat selgust luua nõue, et variomanikud, kes mõjutavad kõrvalt firmade tegevust või kannavad oma vara üle kolmandatele isikuile, peavad olema registreeritud avalikes registrites, mille eest hakkavad vastutama liikmesriigid," kommenteeris Europarlamendi saadik Tunne Kelam.

Neljas rahapesu tõkestamise direktiiv kohustab ELi liikmesriike registris hoidma teavet äriühingute "tegelike kasusaavate omanike" kohta.

Samuti kohustab vastuvõetud tekst pankasid, audiitoreid, juriste, kinnisvaramaaklereid ja kasiinosid olema valvsam klientide kahtlaste tehingute osas.

Liikmesriigid tagavad, et teave tegelikult kasu saavate omanike kohta on kättesaadav pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele (ilma piiranguteta), "kohustatud isikutele" (näiteks pangad, kui klientide suhtes rakendatakse hoolsusmeetmeid) ja kõigile isikutele ja organisatsioonidele, kes suudavad tõendada õigustatud huvi (sellistele isikutele võidakse kohaldada veebipõhise registreerimise ja tasu maksmise kohustust).

Selleks, et teabele ligipääsu saada peaksid huvitatud isikud suutma näidata, et neil on õigustatud huvi seoses rahapesu, terrorismi rahastamise ja nendega seotud eelkuritegudega, nagu korruptsioon, maksukuriteod ja kelmus.

Juurdepääs teabele hõlmab tegelikult kasu saava omaniku nime, sünniaega, kodakondsust, elukohariiki ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatust. Erandi ligipääsule võivad liikmesriigid kehtestada ainult "üksikjuhtumipõhiselt" ja "erandkorras".

Teave usaldusfondide tegelike kasusaavate omanike kohta on kättesaadav vaid pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele.

Lisameetmed "riikliku taustaga isikute" puhul

Vastuvõetud tekst täpsustab ka reegleid "riikliku taustaga isikute" kohta, kelle osas võib olla tavalisest suurem korruptsiooni risk seoses nende ametikohaga, nagu nt riigipead, valitsuse liikmed, parlamendiliikmed, ülemkohtute kohtunikud, ja nende perekonnaliikmete kohta.

Heakskiidetud direktiivi kohaselt tuleb riikliku taustaga isikutega tehtavate tehingute või ärisuhete puhul liikmesriikidel kehtestada lisameetmed, nt meetmed, et teha kindlaks vara ja rahaliste vahendite allikad, mida riikliku taustaga isikutega ärisuhetes või tehingute tegemisel kasutatakse.

Saadikud kiitsid samuti heaks määruse eelnõu raha ülekandmisel edastatava teabe kohta.

Liikmesriikidel on nüüd kaks aastat, et vastu võtta rahapesu tõkestamise direktiivile vastavad riiklikud seadusaktid. Raha ülekandmisel edastatava teabe määrus hakkab kehtima 20 päeva pärast selle avaldamist ELi Teatajas.

"Rahapesu ja selle seotus terrorismiga ning terrorismi rahastamisega on oht igale ühiskonnale. Rahapesu meetodid muutuvad pidevalt, mistõttu tuleb välja töötada järjest uusi vastumeetmeid, et tagada julgeolek ja finantssüsteemi usaldusväärsus," rõhutas Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.