Põllumajandussektor vajab kvalifitseeritumat tööjõudu

Eesti jaoks väga olulisele põllumajandussektorile avaldavad suurt mõju nii kasvav nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, vananev tööjõud, suurte kaubanduskettide ja väikeettevõtluse konkurents kui ka pidevalt arenev tehnoloogia. Varasemalt veidi aeglasemalt arenenud sektor on jõudnud olukorda, kus edasiminekuks vajatakse kvalifitseeritumat tööjõudu.

Meie talupidamised, farmid ning vilja- ja köögiviljakasvatused muutuvad aina suuremaks ning sinna oodatakse tööle lisaks põllumajanduseriala töötajatele teiste valdkondade spetsialiste, nagu juhte, turundajaid, IT-, finants-, personali- ja logistikainimesi, kvaliteedi-, toiduohutuse- ja keskkonnaspetsialiste ning nõustajaid. Kui seni olid talunikud pigem keskendunud tootmisele, siis praegu ootab farm mitmekülgset inimeste, tootmis- ja müügiprotsesside, infotehnoloogia, logistika ja turundustegevuse juhtimist.

Samas areneb põllumajandus Eestis väga kiirelt: farmides on kasutusel lüpsirobotid, põldudel GPS-i-põhised traktorid, köögiviljakasvatuses suudetakse aasta-aastalt tõsta tänu teadusele toodangumahte. Uusi võimalusi meie talunikele loob ka nõudlus mahepõllunduse ja ökoloogiliselt puhtaste toodete järele, mille eest ollakse nõus maksma kõrgemat hinda.

Kokku on põllu- ja metsamajandussektoris praegu hõivatud ligi 24 000 inimest, mis moodustab 4% üldisest tööhõivest. Kutsekoja uuringust „Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris“ selgus, et tegutsevates põllumajandusettevõtetes suureneb aasta-aastalt vajadus palgatöötajate järele, seda nii põhikohaga kui ka ajutiste ja hooajatöötajate seas. Puudust oskustööliste ja spetsialistide järele tunneb kolmandik meie põllumajandusettevõtetest.

Suurim tööjõualane väljakutse on tööjõu vananemine ja väljavool välisriikidesse. Põllumajandussektoris napib oskustöölistest kõige rohkem mehhanisaatoreid/traktoriste ja lüpsioperaatoreid/lüpsjaid. Spetsialistide seast tuntakse puudust eeskätt agronoomidest, aga ka zootehnikutest ja suurloomade veterinaararstidest. Igal aastal asub küll tuhatkond noort kutseõppesse põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetööstuse õppekavadele, kuid ligi kolmandik neist katkestab õpingud. Lõpetajatest sisenevad reaalselt vaadeldavate sektorite tööturule aga Kutsekoja uuringu järgi aga vaid umbes 30-40% ehk siis kokku ca 50-70 inimest aastas.

Mitmed spetsialistid on öelnud, et praegune põllumajandus peaks suunama oma pilgu kaugemale, tegelema tootearenduse ning läbimõeldud turundusplaani alusel, et tooraine asemel toota juba väärindatud kaupa. Selle jaoks on aga tarvis vastava väljaõppega ja kogenud spetsialiste, kes suudaksid Eesti põllumajandussektori jalule aidata ning selle mainet noorte seas parandada.
Vaata lähemalt minukarjäär.ee