Kaubanduskoda tegi ettepaneku loobuda pakendiaruande topeltauditeerimisest
Kaubanduskoja hinnangul toob pakendiaruande auditeerimise kohustus, eriti väikeettevõtjale, kaasa olulisi lisakulutusi, mis võivad üle jõu käia. Seetõttu pidas koda vajalikuks juhtida keskkonnaministeeriumi tähelepanu auditeerimisega kaasnevatele probleemidele ning esitas ka omapoolsed alternatiivsed ettepanekud.
Miks kehtestati auditeerimise kohustus?
Kindlasti on ettevõtja esimene küsimus, miks auditeerimise kohustus kehtestati. Pakendiaruande topeltauditeerimise vajalikkust põhjendatakse asjaoluga, et hetkel ei ole riik suutnud tagada turule toodud pakendite korrektset deklareerimist. Keskkonnaministeeriumi sõnul ei anna pakendiregister õiget ülevaadet ettevõtete poolt Eesti turule lastud pakendikogustest. Ministeeriumi arvutuste kohaselt tekkis 2011. aastal Eestis pakendijäätmeid 40 protsenti rohkem kui taaskasutusorganisatsioonid seda deklareerisid.
Kellel on auditeerimise kohustus?
Pakendiaruande auditeerimise kohustus on pakendiettevõtjal (s.o ettevõtja, kes pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa), kes laseb turule plastpakendeid rohkem kui 100 kg või muid pakendeid (nt klaas, metall) üle 200 kg. Kusjuures auditeerimise kohustus on ettevõtjal isegi siis, kui ettevõtja on oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud. Seega tekib n-ö topeltauditeerimise kohustus, sest ka taaskasutusorganisatsioon peab omakorda aruande laskma auditeerida. Pakendiaruande esitamise tähtaeg on sõltumata uuest topeltauditeerimise kohustusest endiselt sama – s.o 30. juuni.
Pakendiaruande auditeerimine on pakendiettevõtjale kulukas
Mitmed ettevõtted on Kaubanduskoja poole pöördunud murega, et uus auditeerimise kohustus on liiga kallis ning väiksematele ettevõtetele isegi kohati üle jõu käiv. Audiitorkogu sõnul on konkreetset pakendiaruande auditeerimise hinda raske prognoosida, sest kõik sõltub töömahust ja keerukusest. Näiteks on mõnel ettevõttel pakendiaruandlus paremini organiseeritud ja teisel vähem. Mida keerulisem ja aeganõudvam on auditeerimine, seda rohkem kulub audiitoril töötunde ning seda kallimaks kujuneb ka hind. Konkreetsetest numbritest toodi välja, et audiitori keskmine tunnihind on 50 eurot ning auditeerimiseks kulub keskmiselt umbes 16-40 tundi. Seega läheb pakendiaruande auditeerimine ettevõtjale maksma keskmiselt 800-2000 eurot.
Puuduvad audiitorid
Hiljuti toimus Kaubanduskojas samal teemal kohtumine, millest võtsid osa keskkonnaministeeriumi ja audiitorkogu esindajad ning ettevõtjad. Kohtumisel toodi välja teine väga oluline probleem. Nimelt on hetkel kahtluse all, kas kõikidele pakendiettevõtjatele jagub vandeaudiitoreid, kellel oleks täna olemas nii ajaline ressurss kui ka vastav ettevalmistus. Audiitorkogu kodulehel seisab info, et ligikaudu 40 audiitorettevõtjat on hetkel valmis saatma pakendiettevõtjatele päringute korral pakkumisi ja kaaluma pakendiaruande audiitorkontrolli töövõtu osutamist. Pakendiettevõtjatena on ennast registreerinud aga ligikaudu 3600 ettevõtet. Seega on alust arvata, et kõikidele pakendiettevõtjatele ei jagu täna pakendiaruande auditeerimiseks vandeaudiitoreid, mis omakorda tähendab, et lisaks kallile teenusele, ei pruugi ettevõtjal olla ka reaalset võimalust auditeerimise kohustust täita. Samal ajal peab ettevõtja arvestama, et seadusest tulenevate nõuete mittetäitmisel võidakse ettevõttele määrata sunniraha või trahv.
Seaduse mõjusid ei analüüsitud piisavalt
Kaubanduskoja hinnangul on hetkeolukord, kus ettevõtjad kurdavad, et pakendiaruande auditeerimise kohustus käib neile üle jõu, tingitud puudulikust seaduse mõjude analüüsist. Nimelt, ei analüüsitud eelnõu koostamisel, millised otsesed mõjud kaasnevad ettevõtjale auditeerimise kohustusega. Samuti ei ole tänaseni analüüsitud, kas topeltauditeerimine on, ettevõtja halduskoormuse ja kulude märgatavat kasvu arvesse võttes, proportsionaalne meede.
Ka ei ole seadusemuudatuse juures arvestatud asjaolu, et kuigi pakendiettevõtjana on ennast täna registreerinud ligi 3600 ettevõtet, on tegelikkuses neid oluliselt rohkem. Ettevõtjad ei ole lihtsalt teadlikud oma kohustustest, puudulik on ka järelevalve. Seetõttu on alust arvata, et ettevõtjate teadmatusest jääb suur osa turule lastud pakenditest ikka deklareerimata isegi siis, kui seadusekuulekad ettevõtjad lasevad pakendiaruande auditeerida.
Ettepanek loobuda tulevikus pakendiaruande topeltauditeerimise kohustusest
Kuna ettevõtjad ei ole uue pakendiaruande auditeerimise kohustusega rahul tegime ministeeriumile ettepaneku kaaluda tulevikus siiski topeltauditeerimise nõudest loobumist. See tähendab, et kui ettevõte on oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile üle andnud, ei pea ta aruannet enam eraldi auditeerima. Peamiseks põhjenduseks tõime, et aruande auditeerimine tõstab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Samuti toob auditeerimine kaasa olulised lisakulutused, mis võivad väiksematel ettevõtetel üle jõu käia. Leiame, et see on argument, millega riik peaks kindlasti arvestama. Lisaks juhtisime tähelepanu ka sellele, et koalitsioonilepingu kohaselt on väikeettevõtete halduskoormuse vähendamine üks uue valitsuse prioriteete. Seetõttu avaldasime lootust, et pakendiaruande auditeerimise kohustuse nõudest loobumise kaalumine saab olema keskkonnaministeeriumi prioriteet.
Teise alternatiivina soovitasime kaaluda piirmäärade tõstmist
Teise alternatiivse lahendusena soovitasime ministeeriumil kaaluda pakendiaruande auditeerimise piirmäärade tõstmist. Nimelt mõjutab pakendiaruande auditeerimise kohustus kõige enam just väike- ja mikroettevõtteid, kes jäävad auditeerimise piirmäära sisse, st lasevad turule üle 100 kg plastpakendeid või üle 200 kg muid pakendeid. Auditeerimine, mis läheb maksma 800-2000 eurot, on väike- ja mikroettevõttele liigselt koormav lisakulutus.
Teadlikkuse tõstmine ja järelevalve parandamine
Samuti tõime välja, et esmatähtis on tõsta elanikkonna teadlikkust, et pakendijäätmed tuleb sorteerida liigiti ning eraldada muudest olmejäätmetest. Muu hulgas soovitasime kaaluda ja analüüsida, kas riigil on pakendiseaduse nõuete täitmise regulaarse ja tõhusa kontrolli tagamiseks hetkel piisav järelevalve ressurss.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas.
