Swedbank: kaartide ristkasutussüsteemi duubeldamine ei kaota riske ja tõstab tehingute hinda
Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanek tuua Nets Estonia kõrvale alternatiivne teenusepakkuja ei anna Swedbanki klienditeenuste divisjoni juhi Ulla Ilissoni sõnul garantiid, et tõrked kaardimaksete tegemisel kaovad.
"99,99% ajast töötavad igasugused tehnilised pangalahendused nagu internetipank, sularahaautomaadid, kaardimaksed, pankade kaardikeskus NETS jne probleemideta - see on fakt. Probleem ongi nüüd selles 0,01% ajas, mida meist igaüks tunnetab väga teravalt, kui tund aega valitud ostukorviga kassasse jõudes avastame, et me ei saagi selle eest maksta," märkis Ilisson.
Viimasel kahel päeval juhtunud häired kaardimaksetes näitavadki tema sõnul, et ükski süsteem ei ole haavamatu ning kuidas ainult ühel teenusepakkujal põhinev süsteem võib korraga võtta pooltelt eestlastelt võimaluse maksta poes kaardiga.
"Miks pooltelt? Kuna kaardivõrke on mitu, siis näiteks Swedbanki kliendid said üle Eesti võtta sularaha välja meie masinates ning maksta neis kohtades, kus on Swedbanki makseterminalid, probleemideta," selgitas ta. Swedbankil on üle Eesti 13 000 makseterminali, kattes näiteks Selveri, Prisma, Neste, Rimi.
"Kui kommenteerida RIA ettepanekut, et peaks olema veel mingi lahendus, mis dubleeriks praegust süsteemi, siis meie hinnangul kerkib esile mitu probleemi, mis lahendamist vajaksid," ütles Ilisson.
Teise ristkasutuskeskuse nagu NETS üles ehitamine ning paralleelselt kõikide vahel kasutusele võtmine n-ö ooteasendis, juhuks kui midagi juhtub, on Ilissni sõnul väga kulukas arenduse ja ka ülalhoiu mõttes. "See tähendaks, et tõuseks teenuse hind ning kaupmehed hakkaksid tehingu pealt rohkem maksma. Riskid on tõesti siis rohkem hajutatud, aga mitte kadunud. Milline teenusepakkuja siis nüüd investeeriks, ehitaks üles ning paneks selle kõikide pankade vahel tööle ainult selleks, et hoida seda võimekust selleks mainitud 0.01% juhtude jaoks?"
Ilisson tuletas meelde, et aegajalt on Eestis tõstatunud ka teema, et pankadel võiks olla ühine sularahaautomaatide võrk, mida haldaks üks firma. "Jättes kõrvale fakti, et selle tagajärjel väheneks automaatide arv drastiliselt - kõige lähem näide on Soome, oleks masinad samuti ainult ühe võrguhaldaja käes ning kui seal midagi juhtub, ei saa terve Eesti mitte kuskilt sularaha välja võtta. Ma ei usu, et keegi meist sellist olukorda sooviks," ütles Ilisson.
