Ülemöödunud aasta 14. novembril ostis klient Elisast mobiiltelefoni LG D605 Optimus  L9 II Black ning maksis selle eest 285 eurot.

Telefoni kasutamisel ilmnesid mitmed vead, millega pöördus klient ka Elisast pakutud hooldusfirma poole. Hooldustöö mitmete aktide järgi ei ole tarbija poolt kirjeldatud viga suudetud tuvastada. Telefonile tehti tarkvarauuendus, ühel hoolduskorral tuvastati vajadus vahetada telefoni kuular, lintkaabel ja välispesad. Need remondid ka teostati.

Aasta hiljem - 23. novembril 2014 teatas klient, et soovib Elisaga sõlmitud müügilepingust taganeda ning nõudis telefoni ostuhinna tagastamist.

Elisa oli aga seisukohal, et kliendil puudub lepingust taganemise õigus. Seda põhjusel, et telefoni on vaid ühel korral remonditud, remont õnnestus ning kuna esinenud vead on parandatud ei näe Elisa, et oleks müügilepingut oluliselt rikkunud.

Klient pöördus oma kaebusega tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjoni ning märkis, et vaatamata korduvale remondile ei ole telefon töökorras. Tarbija andis menetluse (käesoleva aasta 5. jaanuaril) kestel telefoni vea tuvastamiseks Sevarta OÜ-le.

Elisa 23. detsembril saadetud kirjas on selgitatud, et telefoni on remonditud vaid ühel korral, teistel hoolduskordadel telefonil mingeid vigu ei tuvastatud.

Menetluses klient ja Elisa kokkulepet ei saavutanud, seetõttu asjus seisukohta kujundama ameti komisjon.

Kokkuvõttes leidis tarbijakaebuste komisjon, et vea tekkepõhjuse selgitamata jätmine ei vabasta kauplejat vastutusest puudustega toote müümise eest.

Seetõttu leidis komisjon, et Elisa on lepingut oluliselt rikkunud ning tarbijal on õigus lepingust taganeda ja nõuda raha tagastamist.