RÄÄKIMATA LOOD: Kuidas Leedo ja Miil sakslastega “käima hakkasid”? Mis saab laevaperedest?

“Me ootame õhinal, millal Eesti laevad Elbel sõitma hakkavad. See on meile suur töövõit!” ütles Saksamaa Brunsbütteli linna arenguagentuuri (EGEB) projektijuht Volker Jahnke (pildil) intervjuus Meie Maale. Just Jahnke on üks “peasüüdlasi”, et see suur, Põhja-Saksamaa mastaabis välja paistev ettevõtmine peagi teoks saab.

Olgu kohe öeldud, et Cuxhaveni-Brunsbütteli parvlaevaliini taaskäivitamisega kaua töötanud Jahnke räägib erinevalt Saaremaa Laevakompanii (SLK) esindajatest avatud kaartidega, avaldades muuhulgas ka selle, kuidas koostöö SLK omaniku Vjatšeslav Leedo ja laevade omaniku Olav Miiliga alguse sai.

Seega, lugege ja saate teada uusi üksikasju, mida Eestis on millegipärast seni ümbritsenud raske saladuseloor. Ja leppige olukorraga, kus armsaks saanud parvlaevade Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa siirdumine uutele “jahimaadele” on Saksamaa-poolsete teadjate sõnul juba ammu otsustatud.

Olgu veel öeldud, et me plaanisime Jahnkega rääkida juba kolmapäeval, aga ta viibis siis lähetuses Berliinis ning ei leidnud aega meie telefonikõnedele vastata. Seetõttu jätkubki aina uusi huvitavaid pöördeid pakkuv praamisaaga veel ka nüüd.

Härra Jahnke, palju õnne! Teil õnnestub eestlaste abil käivitada 14 aastat suletuna püsinud parvlaevaliin kahe liidumaa, Alam-Saksimaa ja Schleswig Holsteini vahel, mis peaks oluliselt leevendama kohalikke transpordiprobleeme. Kuidas see suur ettevõtmine teoks sai?

Tänan teid õnnitluste eest! See, et Alam-Saksimaal asuva Cuxhaveni ja Schleswig-Holsteinis asuva Brunsbütteli vahel taastub pärast nii pikka vaheaega parvlaevaühendus, on suur töövõit kogu meie piirkonnale.

Otsisime operaatorit mitu aastat. Et liin lõpuks avatakse, selle taga on nii EGEB, kus mina projekti kallal töötasin, kui ka Cuxhaveni arenguagentuuri inimesed. Edu tõi kahe piirkonna koostöö.

Millal Eestist tulevad laevad Elbel sõitma hakkavad?

Liin, mida alguses hakkavad teenindama kaks laeva, avatakse ilmselt augusti teisel poolel või septembris ehk siis hilissuvel või varasügisel – ütlesime seda ka oma pressiteates. Täpset infot pole opereerima hakkav Elb-Link meile veel andnud. Kindlasti peavad laevad aegsasti varem kohal olema, et teha proovisõite, et katsetada sobivust sadamatega jne. Kolmas laev tuleb 2016. aasta sügisel.

Juba mõne nädala pärast peaks toimuma liini pidulik avamine, et anda sellest avalikkusele teada ja tõmmata tähelepanu. Siis peaks Eestist tulev laev tegema avasõidu, kuhu kutsutakse kohalikud ettevõtjad, arvamusliidrid ja muidu tähtsad inimesed. Ma ei tea, milline laev see nendest kolmest uuest laevast on. Avasõidu aeg pole veel paigas, viimase info järgi peaks see toimuma kas juuni lõpus või juuli alguses.

Kes kelle siis üles leidis: kas sakslased SLK või jõudis SLK ise teieni?

Oo, te tahate nii palju teada (naerab). Hea küll. Nemad kuulasid parajasti maad, kuhu oma laevad sõitma panna. Meie kuulasime samal ajal maad, kes milliste laevadega meil tööle saaks hakata. Selline info ju liigub… Järelikult see oli üks õnnelik juhus mõlemale poolele. Ma ei saaks öelda, et üks leidis teise – me mõlemad leidsime teineteist (naerab).

Kuulsime, et alustasite läbirääkimistega juba talvel.

Ei, juba eelmisel aastal! See asi on ikka pikalt töös olnud. Talvel läbirääkimised hoogustusid, siis käis meil siin Saksamaal külas juba seitsmeliikmeline delegatsioon Eestist.

Oleme kuulnud, et mingi leping olevat veel sõlmimata. Vastab see tõele?

Mida? (Mõtleb). Ma küll ei oska öelda… Liini avamiseks peaks kõik valmis olema. Sadamatega on ju kokku lepitud ehk siis infrastruktuuride kasutamiseks on mõlemalt poolt lepingud alla kirjutatud… Mis leping siis veel?

Ahjaa, Cuxhaveni sadamas on tarvis lõpetada veel teatud ettevalmistustööd, et uued parvlaevad saaksid seal tööle hakata. Alam-Saksimaa liidumaa eraldas sadama kohendamiseks isegi kaks miljonit eurot. Usun, et läheksin nende tööde selgitamisega liiga spetsiifiliseks.

Äkki mõtletegi selle küsimusega seda, et ühes sadamas veel tööd käivad?

Ma ei oska midagi mõelda – küsin seda, mida olen Eestis kuulnud… Aga mis alustel üldse eestlaste Saksamaa ettevõte Elb-Link Reederei Elbel opereerima hakkab? Kas kohalikud omavalitsused või riik hakkavad samuti seda liini doteerima?

Ei, riigil pole sellega pistmist. See on puhtalt kommertsliin, kus operaator peab ise omadega välja tulema. Ma ei kahtle, et tulebki, sest nõudlus selle liini järele on suur.

Võtame näiteks transpordifirmad, kes on praegu suures hädas, kuna Hamburgi Elbe tunnelis on remonttööde tõttu pidevalt ummikud. Tunnelit remonditakse veel aastaid. Samuti on veel aastaid käimas remont kiirteel A7, kus sujuvat liiklemist pärsivad samuti ummikud. Seega on just praegu õige aeg see liin avada!

Meie arvutuste järgi peaks parvlaevaliin kindlasti ära tasuma. Ühtlasi oleme veendunud, et sellel liinil on pikk iga – ma ei räägi paarist-kolmest aastast, vaid vähemalt kümnest aastast või veel pikemast perioodist.

Näiteks Elb-Linki juht Christian Schulz ütles, et kui laevade täitumus on aastaringselt vähemalt 30 protsenti, saab ettevõte hakkama. Ma usun, et selline täitumus pole mingi probleem.

Ometi pidi eelmine operaator vaid paariaastase tegutsemise järel 2001. aastal pillid kotti panema…

…jah, aga siis sõitsid vanad laevad ja tehti mitmeid vigu. Ma olen eestlaste plaanidest vaimustuses. Tundub, et neil on asjadest õige arusaam ja varem siin tehtud vigu nemad enam ei tee. Põhiline, et neil on uued ja mugavad laevad!

Kui neil on ka õige turunduskontseptsioon, kui nad kuulavad kliente ja on paindlikud ning kui nende laevad püsivad graafikus, siis ma ei näe mingit võimalust ebaõnnestumiseks. Olen veendunud, et sellel liinil on pikk iga.

Kirjutasime Saksa meediale viidates, et kahele esimesele Eestist tulevale laevale, Saaremaale ja Muhumaale, on Saksamaal juba uued nimedki pandud. Vastab see tõele?

(Lõbusalt) Oh jaa! Nimede valikul lähtuti ajaloost. Üks laev saab nimeks Grete ja teine Anne-Marie. Selliste nimedega laevad sõitsid sellel liinil väga ammu, 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Need ajaloolised nimed on samuti osa uue liini turundamisest, kuna on kohalikele teada ja armsad ning pakuvad ehk veidi äratundmisrõõmu.

Kui aga 2016. aasta sügisel jõuab Eestist kohale kolmas laev, siis selle laeva nime leidmiseks plaanitakse korraldada avalik konkurss. Nii rääkis Elb-Linki tegevjuht Christian Schulz möödunud reedel pressikonverentsil. Ma usun, et ka selline konkurss on turunduslikult õige tegu – nii on hea võimalus liinile avalikku tähelepanu saada.

SLK laevadel on üheksaliikmelised meeskonnad. Kas meeskonnad tulevad Eestist?

Elb-Linki tegevjuht Christian Schulz ütles, et kaptenid ja kogu teenindav personal on Saksamaalt. Nii et meile on kasulik seegi, et kohalikud inimesed saavad tööd. Mis puudutab tehnilisi töötajaid – neid, kes tegelevad laevade mehaanikaga ja vastutavad nii-öelda masinate töökorras püsimise eest –, siis nemad tulevad alguses Eestist.

Härra Jahnke, vabandage mind, aga kas on siiski veel ka võimalus, et te rõõmustate liiga vara ja see liin jääb ikkagi avamata?

Mis mõttes? Kas teil on selle kohta mingit infot?!

Ei ole, aga Eestis on väidetud, et lisaks läbirääkimistele sakslastega on SLK-l samal ajal töös veel mitu ärisuunda nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas…

Tõesti? Ma pole sellest midagi kuulnud. Oleme teinud kõik, et liin saaks avatud ja ei tea mitte ühtegi põhjust, miks see ei peaks saama avatud. See oli küll üllatav.

***

Saksamaal oli asi avalik juba talvel

Ajalehe Norddeutsche Rundschau ajakirjanik Ralf Pöschus kirjutas SLK plaanist kolida oma parvlaevad Saksamaale Elbe jõele juba 26. veebruari ajalehes. Eile saatis ta Meie Maale oma toonase loo, mis pole veebist leitav, aga mida võiks ajaloo tarvis siiski refereerida.

“Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahelise võimaliku parvlaevaühenduse taasloomise osas on seni rahulikud oldud. Nüüd puhub aga antud teemal uusi tuuli. Järgmisel kolmapäeval tuleb Eestist võimalik investor oma projekti mitteavalikult esitlema,” kirjutas Pöschus veebruari lõpus. “Esmalt esitles Saaremaa ettevõte oma kontseptsiooni lühidalt Alam-Saksimaa liidumaa valitsusele.”

Ajakirjanik lisas toona: “Projekti suurim eelis on see, et eestlastel on juba valmis laevad. Seega ei ole vaja miljoneid uute laevade ehitamisse investeerida. Suurimaks praamiühenduse komistuskiviks on praegu hoopis Cuxhaveni sadama kaid, mida esmajärjekorras täiendada tuleb. Aastatepikkuse A7 maantee ehituse taustal mõjub laevaühendus majanduslikult väga kasulikult – kui võimekad praamid 14 meremiili tunnis lakkamatult sõidavad.”