Komisjon: Elisa võis tarbijalt raha välja petmiseks tõendeid võltsida

Tarbijakaebuste komisjoni lahendite loendis on üks juhtum, kus klient kasutas seadusega oma tarbijaõigust ja peatas telefoni teel sõlmitud seadme müügilepingu 14 päeva jooksul. Elisa võttis ostetud mobiiltelefoni oma esinduses vastu, koostas vastuvõtuakti ega esitanud ühtki pretensiooni. Hiljem väitis Elisa, et telefoni on kasutatud selleks mitte ettenähtud otstarbeks ning sel on kriimud. Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjon peab Elisa esitatud dokumente kunstlikeks ehk otsitud põhjusteks, mis on ameti hinnangul kriminaalselt karistatav.

Elisa antud otsuse puhul komisjoniga ei nõustu. "Ei nõustu seisukohaga, et ekspertiisiakt ei ole usaldusväärne. Kõnealune ekspertiisiakt on koostatud tootja poolt volitatud hoolduskeskusel ning Elisa tegi otsuse lähtuvalt ekspertiisiaktist. Kuna Elisa ei nõustu komisjoni seisukohaga, siis jätkame vaidlust kohtus," edastas Delfile Elisa suhtekorraldusspetsialist Marit Liik.

Tänavu 14. jaanuaril esitas tarbijakaitseametile avalduse klient, kes soovis taganeda Elisaga sõlmitud lepingust. 

11. detsembril 2014 müügi- ja liitumislepingu sõlminud klient ostis sellega Elisast Sony Xperia Z1 telefoni. Samas esitas tarbija ka numbriliikuvuse avalduse, millega soovis senisest Tele 2 võrgust üle minna Elisa Eesti võrku.

18. detsembril 2014 tagastas tarbija telefoni kauplejale ja loobus numbriliikuvuse taotlusest. Kaupleja esitas 9. jaanuaril 2015 tarbijale kauba väärtuse vähenemise nõude summas 210 eurot. 

Elisa on oma kirjas selgitanud, et tagastatud kaupa on kasutatud viisil, mis ei ole selle omadustega kooskõlas. 

Tarbijakaitseameti menetluses pooled kokkulepet ei saavutanud ja tarbija kaebus suunati lahendamiseks tarbijakaebuste komisjonile. 

Võlaõigusseaduse järgi võib tarbija sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Taganemisõiguse tähtaeg hakkab kulgema tarbijale asja üleandmise päevast eeldusel, et samaks ajaks on tarbija suhtes täidetud võlaõigusseaduses ettenähtud kohustused. Muuhulgas tuleb tarbijat teavitada taganemisõiguste tingimustest.

Seaduse järgi loetakse, et tarbija on sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganenud tähtaegselt, kui ta on ettevõtjale (antud juhul Elisale) selle kohta teate ära saatnud taganemistähtaja jooksul. Seaduse järgi jõustub lepingust taganemine avalduse teatavaks tegemisega teisele lepingu poolele; taganemine vabastab lepingu pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Klient taganes oma müügilepingust 18. detsembril 2014 ehk siis seaduses ettenähtud tähtaja kestel. 

Telefoni tagastamisel vormistati varatagastusakt, millesse ei ole kantud mingeid märkusi tagastatud telefoni seisukorra kohta või näiteks seda, et sel oleks kriimustusi. Akt on allkirjastatud Elisa esindaja ja tarbija poolt. Sellise akti puhul, kus pole kirjas vähimatki vihjet toote väliste kahjustuste kohta, saab eeldada, et neid polnudki.

Tarbijakaebuste komisjon ei pea usaldusväärseks tõendiks ka Elisa esitatud tehnilist ekspertiisi. Selles puuduvad ekspertiisile olemuslikud osad – näiteks vaadeldava eseme täpne kirjeldus, fotod välispinnal väidetavalt esinevatest kahjustustest (Elisa väitel olid need akukaane ja esikorpuse kriimud). Akti hinnanguline osa (telefon ei ole müügikõlbulik) on täies ulatuses põhistamata. 

Väidetav väärtuse vähenemine on võrdlusandmetega sidumata. Aktis ei ole märgitud ekspertiisi läbiviinud isiku nime ning dokumendil puudus ka allkiri. Komisjoni hinnangul võib tegemist olla suisa tõendi kunstliku loomisega, mis on kriminaalkorras karistatav.

Kõike kokku võttes leidis komisjon, et kaupleja ei ole tõendanud talle tagastatud kauba väärtuse vähenemist ning tarbijale esitatud kauba väärtuse vähenemise hüvitamise nõue on põhjendamatu.

Ehk teisisõnu – Elisa peaks tarbijakaitseameti hinnangul kliendile tagastama kogu seadme eest tasutud summa.