Investorite 7 populaarset enesepettust
„Tõusval turul kalduvad investorid arvama, et nad on geniaalsed,“ ütles Kalfornia ülikooli rahandusõppejõud Brad Barber. Kui aktsiate hinnad tõusevad, kasvab investorite enesekindlus ja nad hakkavad kummaliselt oma tegevusi põhjendama. Siin on seitse juttu, mida tõenäoliselt sageli kuuldakse ja mis ka lipsavad üle enda huulte.
1. Ma olen turust parem
Sageli võrdlevad investorid oma üleilmset aktsiaportfelli USA suurettevõtete aktsiaindeksi Standard & Poor’s 500-ga. Aastatel nagu 2015 on võrdlus mugav – kui välisaktsiad ja väikesettevõtete aktsiad on tõusnud USA omadest enam.
Kui aga S&P 500 indeksiga võrdlus ei ole sobiv, siis leiavad investorid mingi muu indeksi, millega oma portfelli võrrelda või loobutakse sootuks ühe aasta tulemuste vaatamisest, keskendudes kolme või viie aasta tootlusele.
2. Minu valitud aktsiad on teeninud nii palju kasumit
2009. aastast on aktsaite hinnad kolmekordistunud, nii et kõik, kellel on olnud viimasel kuuel aastal aktsiad, peaksid olema korralikult plussis. Sageli aga omistatakse need võidud enda oskuste arvele. Positiivne külg on, et see muudab enesekindlad inimesed rõõmsamateks. Probleemiks on see, et nad hakkavad tegema suuremaid ja vähem hajutatud panuseid, vähendades portfelli hajutatust.
3. Selles on süüdi keskpank
Mis juhtub, kui investeeringud ebaõnnestuvad? Selle asemel, et süüdistada iseennast, hakatakse süüdistama teisi.
„Kui meie võlakirjaportfellil on viimastel aastatel hästi läinud, on põhjus meie heades otsustes,“ kirjeldas tavalist olukorda Alaska Anchorage ülikooli rahandusõppejõud John Nafsinger. „Kuid kui vaadata võlaturu hiljutist kehva tootlust, siis me süüdistame USA keskpanka.“
4. Minu portfell on nii palju kasvnaud
See võib nii olla. Kuid kui palju see kasvas täiendavate säästude, mitte investeeringutelt teenitu tõttu? Kui investeerimise tulemuslikkus on pettumust valmistav, vahetame me sageli investeerimise mõõtmise aluseid.
5. See kaotus on vaid paberil
Kui ostame aktsia 10 dollariga ja see kukub 8 dollarile, siis me oleme kaotanud raha. Kuid paljud investorid näevad olukorda teisiti.
„Inimesed tunnetavad realiseerimata ehk vaid paberil olevaid kahjumeid teisiti reaalsetest ehk realiseeritud kahjumitest,“ ütles California Santa Clara ülikooli rahandusõppejõud Meir Statman, kes on käinud esinemas ka Swedbanki privaatpanganduse klientide seminaril. „Põhjus on selles, et jätkuvalt loodetakse, et aktsiate hinnad tõusevad tagasi.“
6. Ma ostsin selle riskide hajutamiseks
Kui investeeringul ei lähe nii hästi, kui lootsime, siis me sageli paigutame selle mentaalselt ümber. Võtame näiteks kulla, mille hind tõusis kümne aastaga kuni 2011. aastani enam kui seitse korda.
Selle asemel, et tõusu jätkata, kukkus kulla hind kolmandiku võrra. Mida me teeme? Me loobume mõttest, et see osa portfellist teeb meid rikkaks ja mõtleme, et see võib meid aidata järgmises finantskriisis.
7. Seekord müüme enne krahhi
Tagantjärgi vaadates tunduvad börsi tipud ja põhjad graafikul täiesti ilmselged, seetõttu püüame hakata mõtlema järgmise tulekule. Vaatame tagasi 2009. aasta märtsi.
"Nüüd me näeme, et see oli turu põhi,“ ütles Statman. „Kuid tol ajal ei suutnud me börsimustrit sedasi näha.“
