Üldjuhul õnnestub mittevajalikust pakkumisest hõlpsasti keelduda, aga juhtub ka nii, et ukselt-uksele müüja keeldub tarbija kodust lahkumast enne, kui müük on tehtud või mõjutab tarbijat rõhudes oma sissetulekute kahanemisele, kui ta ostu ei tee. 

Samuti on juhuseid, kus müüja ei taha lasta lõpetada telefonikõnet, kui tarbija on öelnud, et pakutav kaup või teenus talle huvi ei paku ning müügiesitluste puhul ei taheta lasta inimest minema ilma, et ta oleks midagi ostnud.

Kauplemine on ebaaus ka siis, kui telefoni teel sõlmitakse leping toote esmakordseks ostuks ja edaspidi hakatakse regulaarselt mingi aja tagant kaupa koju saatma ning siis juba tasu eest. Tehakse ka selliseid pakkumisi, mil esimene toode on kliendile lausa tasuta, kuid selle vastuvõtmisel hakkab tarbija saama lisatooteid, mille eest tuleb juba maksta.

Agressiivne müük on ebaaus kauplemisvõte ja keelatud, sest selline müügiviis piirab oluliselt tarbija valikuvabadust ja mõjutab tegema ostuotsust, mida ta tavaolukorras ei teeks. Inimesele tuleb anda vabadus kas tehingut vastu võtta või sellest keelduda, survestamine ei ole lubatud.

Tasub teada, et kui tarbija on väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kodus ja mujal, sõlminud pakkujaga lepingu või teinud ostu, on tal võimalus 14 päeva jooksul tehingust taganeda. Samuti on tähtis teada, et telefoniteel tehtud pakkumine jõustub alles siis, kui tarbija on sellest kauplejale kirjalikult teada andnud.

See tähendab, et ainuüksi telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa. Kaupleja peab saatma tarbijale kirjaliku pakkumise, millele tarbija kirjalikult vastab. Ainult siis on tehing jõustunud. Selline lisaaeg on vajalik, et anda tarbijale aega mõelda ostuotsuse üle järele.

Kodu on igaühe kindlus. Tarbijal on igati õigus paluda müügiesindajal lahkuda. Isegi, kui toode või teenus meeldib, siis ei ole kohustust teha ostuotsust kohe, kuigi tihti rõhutab müügiesindaja, et pakkumine kehtib ainult talle ja ainult täna. Läbimõeldud otsus vajab kaalumist ning tasub enne otsustamist tutvuda ka alternatiividega.

Agressiivsetest müügiviisidest tasub teavitada tarbijakaitseametit, kes teeb kauplejate üle järelevalvet.