Riigikontroll tegi Eesti Energiale liiga

Riigikontroll teatas, et nende poolt 27. mai avaldatud auditis ei vasta tõele väide, et AS Eesti Energia ei käitle oma tütarettevõttes Eesti Energia Õlitööstuse AS õlitootmisel tekkivat fenoolvett vastavalt ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetele.

Riigikontrolli auditiaruandes "Riigi tegevus põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel", mis avaldati 27. mail 2015, oli kahetsusväärselt ebakorrektne info, mis seotud fenoolvee ehk uttevee klassifitseerimisega kõrvalsaaduseks Eesti Energia Narva Elektrijaamad ASi keskkonnakompleksloas.

"Täiendaval dokumentide analüüsimisel selgus, et Eesti Energia AS põletab fenoolvett seaduslikult, mistõttu Riigikontroll muudab aruandes tehtud järeldust, nagu poleks fenoolivee põletamisel korrektset seaduslikku alust," ütles Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.

Keskkonnaamet on Eesti Energia ASi keskkonnakomplekslubade alusel andnud ettevõttele õiguse fenoolvee kõrvalsaadusena põletamiseks ja alates 31.12.2012 vastab Eesti Energia ASi tegevus fenoolvee kõrvalsaadusena põletamisel keskkonnakomplekslubades ette nähtud tingimustele.

27. mail avaldatud auditi versioonis märkis Riigikontroll, et AS Eesti Energia ei käitle oma tütarettevõttes Eesti Energia Õlitööstuse AS õlitootmisel tekkivat fenoolvett vastavalt ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetele. Nõnda on loodud Eesti Energia õlitootmisele konkurentidega võrreldes soodsamad tingimused ning kaudselt on mõjutatud elektritootmise omahinda.

Fenoolvee käitlusega tegeleval teisel tütarettevõttel Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASil ei ole ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ega ka jäätmete põletamiseks vajalikku luba. Vaatamata sellele põletatakse Eesti elektrijaama tolmpõletuskateldes Eesti Energia Õlitööstuses põlevkiviõli tootmise käigus tekkiv fenoolvesi põhjendusega, et selle põletamine aitab vähendada katelde töötemperatuuri ja sellega seoses tekib vähem väävliheitmeid. Samas ei vasta elektrijaama katlad jäätmete põletamisele kehtestatud nõuetele.

Keskkonnaamet on Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASile keskkonnakompleksloa väljastamisega olukorda aktsepteerinud. 2013. aastal kerkis ameti ja Eesti Energia Narva Elektrijaamade ASi vahel üles küsimus fenoolvee käitlemise kohta, kui ettevõte tegi Keskkonnaametile ettepaneku käsitleda fenoolvett kui kõrvalsaadust, ning ettevõtte seisukohalt saab fenoolvett omakorda veeseaduse mõistes käsitleda reoveena. Euroopa Komisjoni reovee käitlemise PVT-viitedokument lubab teatud juhtudel reovett põletada. Sellele dokumendile viidates põletataksegi fenoolvesi tolmpõletuskateldes kõrvalsaadusena, mitte ohtliku jäätmena. Selline käsitlus on andnud ettevõttele võimaluse tegutseda ohtlike jäätmete käitluslitsentsita ning põletamisele ei laiene ka jäätmepõletamise erinõuded.

Jäätmeseaduse kohaselt peab kõrvalsaaduseks nimetatav asi olema tekkinud tootmise lahtumatu osana, kuid Riigikontroll märgib, et põletatav fenoolvesi ei teki elektritootmise protsessis Eesti elektrijaamas, vaid hoopis Eesti Energia Õlitööstuse ASis õlitootmisel. Samas ei ole fenoolvee kõrvalsaaduseks nimetamist taotlenud Eesti Energia Õlitööstuse AS.

Eeltoodust tulenevalt on fenoolvesi jäätmearuannetes osaliselt kajastamata.

Riigikontroll rõhutab, et see info on ebakorrektne ja palub vabandust eksliku informatsiooni esitamise eest.