Kõige tähtsam on alati klientide rahulolu, mida saab eelkõige saavutada tänu professionaalsetele töötajatele. Samas on turismisektoril oluline mõju nii majandusele kui ka tööhõivele ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduseprognoosi kohaselt kasvab perioodil 2009/11-2019 majutuses ja toitlustuses hõivatute arv kümnendiku võrra.

Turismisektori arengut määravad eelkõige sotsiaalsed tegurid, näiteks vaba aja veetmise eelistused, individualiseerumine, demograafiline olukord ning kõrgenenud terviseteadlikkus. Aasta-aastalt on populaarsust on võitmas heaoluturism. Eestil on aga pakkuda ka palju muud!

Meie turismisektorit saaks ergutada mitut moodi: ühelt poolt tuleks nii gümnaasiumides kui ka kutse- ja kõrgkoolides arendada turismialaseid õppekavasid ja luua uusi koolitus- ja põnevaid praktikavõimalusi. See annaks meile haritud ja oma erialast lugupidavaid turismitöötajaid. Teisalt saab arendada meie majutusasutuste ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekülgsust, nagu on arenenud Lõuna-Eestis asuv Nõiariik, Pärnumaale loodud Lottemaa, mitmed spaakeskused ning riigi äärealadele loodud kohvikud, muuseumid ja kodumajutused.

Kolmandaks saab ka Eestis tegeleda edukalt tootearenduste ja nutirakendustega, mis muudavad meie riigi välisturistidele ahvatlevamaks ja huvitavamaks. Tootearenduse vallas võib välja tuua Eesti inimeste loodud treeningut ja lõõgastatust pakkuv vann Swimitation, mis annab igale spaale lisaväärtust, ja äppidest on igale turistile arusaadav ja mõnus taksotellimisteenus Taxify. Skype’i legendidest rääkimata.

Neljandaks võiksime julgemalt rõhuda Eestimaa loodusele ja mitte reklaamides ilusaid suvesid ja lumiseid talvi, vaid pakkuda lõuna-eurooplastele seda, mida nemad kunagi ei näe: raagus puud, pikad pimedad sügisõhtud ning unest tärkav loodus kevadeti. Eesti turismil on tulevikku, kui ise sellesse usume ja sellega tegeleme.

Jaga
Kommentaarid