Kalli ehte kaotanud naine süüdistas selles müüjat ja nõudis raha tagasi
Ehtepoest kuldkõrvarõngad ostnud naisterahvas leidis, et ühel neist sulgub lukk nõrgemalt.
Kaupmehe poole pöördudes reguleeriti kõrvarõnga lukk korda ning tagastati tarbijale.
Sama päeva õhtul esitas klient kauplejale kirjaliku avalduse, milles palus kõrvarõngaste eest tasutud 99 eurot tagasi. Põhjuseks see, et naine kaotas ühe rõnga ära ning süüdlaseks olla nõrk ehte lukk.
Ehted müünud poe selgitusel tutvustas kaupluse müüja kliendile kõrvarõngaste lukkude töötamist ja õpetas neid ka kasutama. Kui neid tugevamaks reguleeriti, selgitas müüja tarbijale uuesti üle, kuidas lukud toimivad.
Tarbijale pakuti ka võimalust vahetada kõrvarõngad teistsuguste vastu, kuid tarbija seda ei soovinud. Kaupleja arvates ei olnud kõrvarõngastel puudusi nende tarbijale üleandmise hetkel.
Seda leidis ka tarbijakaebuste komisjon. Võlaõigusseadus sätestab selle, et kui müüdud kaup ei vasta tingimustele ja puudus ilmneb kahe aasta jooksul, siis selle eest vastutab müüja.
Antud juhul ei saanud puuduse olemasolu ostja tõendada, kuna kõrvarõngas kadus ära. Seega leidis komisjon, et tarbija kaebuse rahuldamiseks puudub seaduslik alus.
