„Töötasin viimati ajakirjanduses hetkel, mil oli majandussurutis ja see tegi ajakirjanikega päris kõva räsimist. Mul olid toona mõned ajakirjad, nende mahud pidevalt vähenesid, need läksid üksteise järel kinni," meenutab Heinsoo hetke, millest sai alguse mõte, et tuleks tööd vahetada.

Käed rüpes Heinsoo kaua ei istunud. Elu sundis muudatusteks ja nii läks ta hoopis infotehnoloogiat õppima. „Ammune tuttav Äripäevast vihjas, et lennujuhtide ametikohtade täitmiseks otsitakse inimesi ja toimub konkurss - et mine proovi. Mõtlesin, et mis seal ikka. Saatsin väikese essee ja siin ma olen," jutustab Heinsoo pealtnäha lihtsat ametimuutuse lugu.

Oma varasema tööga võrreldes näib Heinsoole lennujuhi amet nagu öö ja päev, kuigi online-ajakirjanikule võiks tunduda, et sarnaseid tööelemente on mõlema töös omajagu.

„Ausalt - ma ei läheks enam ajakirjandusse tagasi tööle. Mõned aastad ma seal töötasin ja see natuke end ammendas, aga palju olulisem nüanss oli see, et ajakirjanikuna töötades tuli töö kogu aeg koju kaasa," räägib mees, kelle tööpäev lõpeb nüüd lennujuhtimiskeskuse värava sulgemisega ning mõtted tööst hajuvad sel samal hetkel.

Oma töö eripära tõttu, mis nõuab väga täpset silma ja pidevat teravdatud ärkvelolekut, nõustub Heinsoo, et tööminut lennujuhina versus ajakirjanikuna on erineva pikkusega. 

„Ajakirjanikuna on see tööminut kindlasti lühem - seda just eriti tähtaegade tõttu. Kohtumine siin, intervjuu seal. Siin tundub aega hästi palju. Minutid on pikad. Näiteks talvisel ajal, kui on vähem liiklust, võib tööpäev välja näha seesugune, et teed tööpäeva algusest pool tundi tööd, siis tuleb 45-minutiline paus. Siis poolteist tundi pausi. Ehk alles kolme tunni pärast saad tööd teha. Aeg, mis on tööga täitmata, möödub eriti aeglaselt," „kurdab" Heinsoo.

Samas ütleb Heinsoo, et kindlasti pole see aeg, kus saab end lõdvaks lasta. Tuleb olla pidevalt n-ö kõrgendatud valmisolekus kohe pulti joosta ja tööle asuda.

„Praegu on siin rahulik. Aga iga sekund võib midagi valesti minna. Hädaolukord võib alati juhtuda. Kui see hetk praegu kätte tuleks, saadaksin ma teid kõiki siit hetkega minema, kutsuksin planeerija, rakenduksid hädaolukorra protseduurid," tõi Heinsoo näiteks oma töörutiinis esinevat muutlikkust.

Et oma pilk teravana hoida, mida töö eripära nõuab, on Heinsoo sõnul mitmeid mooduseid. Nende loetledes lisab ta, et see pole kellegi ametlik seisukoht ning esitleb siinkohal vaid oma isiklikku arvamust. „Seda tööd kusagil mujal ette harjutada ei saa. Aitavad mõned asjad nagu näiteks arvutiga mängimine ja mõned mõtteharjutused. Päris seda tööolemust ei ole võimalik seda tööd tegemata õppida. Ei ole võimalik tulla siia, lugeda eelnevalt mingid dokumendid läbi, istuda maha ja hakata tööle. See peab nii sisseharjunud ja instinktiivne olema, et kõik toimuks sekundipealt," ütleb Heinsoo.

Eraldi lõõgastumisaega Heinsoo oma tööst väljatulekuks ei vaja. „Praegu ma lõõgastungi," viskab ta nalja. „Tšill on. Vähe lennukeid on. Joon kohvi vaikselt. Räägin lennukitega juttu ja päris tore on."

Heinsoo lisab, et on töökaaslastega arutanud, et kui peaks loteriiga juhtumisi suure summa raha võitma, ei loobuks ta oma tööst. „Poole kohaga jääks kindlasti tööle," mõtles Heinsoo korraks järgi ning lisas, et kui tema huvi on lennundus ja arvutimängud, siis pole paremat tööd, mis need kaks omavahel tinglikult ühendab.

Juba esimene tööaasta garanteerib helde palganumbri

Lennuliiklusteeninduse AS-i juhatuse liige Üllar Salumäe ütleb,
et kampaania värbamaks uusi lennujuhte on tarvilik selleks, et valik oleks
eriti lai.

„Selline amet, millest inimesed palju ei tea. Reeglina lennujuhtimiskeskused
end väga ei reklaami. Inimesed selle tööspetsiifikat ei tea. Meil on tõesti
palju nõudeid, aga igapäevane töö on siin suhteliselt vaba,“ lubab Salumäe.

Kui möödunud kampaania raames kandideeris lennujuhi ametile suurusjärk
250 kandidaati ning vastu võeti vaid kuus, on selge, et nn unistuste töökohale
on tunglemine suur. Esimesena langevad konkurentsist välja aga need, kes ei saa
hakkama nõutud testidega.

„Kes testidega hakkama ei saa, kel on mingidki psüühilised
häired, kelle tervislik seisund ei vasta seatud nõuetele - need on sellised
inimesed, kes esimesena konkurentsist välja langevad,“ märgib Salumäe.

Lennujuhi ametile hariduslikke eeldusi tegelikult seatud
pole - tarvilik on vaid vähemalt keskhariduse olemasolu, kuid haljale oksale
jõudnu palganumbrid on kadestamisväärsed.

„Lennujuht, kes tuleb värskelt tööle, tema brutotöötasu
algab 32 000 eurost aastas. Esimese kolme aasta jooksul kasvab see 44 000
euro peale. Sealt edasi on kasv küll natuke aeglasem, aga täiesti olemas,“
kinnitab Salumäe.