Mis juhtuks, kui miinimumpalk tõuseks sellises tempos nagu tahab ametiühing
Kui miinimumpalk tõuseks ametiühingute pakutud määras ehk kahel järgneval aastal 25 protsenti aastas , sunniks see tööandjaid umbes kümnendiku töökohtade mõttekust kaaluma ning osa madalapalgalisi töökohti kaoks ning tõenäoliselt tooks kaasa struktuurse tööpuuduse kasvu, tõdes Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Ametiühingud on teinud läbirääkimistel tööandjatega ettepaneku, et miinimumpalk tõuseks tulevast aastast 488 euroni ning 2017. aastal 609 euroni. Ehk umbes 25% mõlemal aastal. Kahel eelneval aastal on miinimumpalk kerkinud umbes kümnendiku võrra aastas.
„Eesti Pank prognoosis möödunud aasta detsembris, et kogu majanduse palgakasv jääb 2016. aastal 6% juurde. Ametiühingute ettepanek tõsta alampalka veerandi võrra on seega võrreldes oodatava Ametiühingute pakutud alampalga tõus lööks valusalt maapiirkondi
palgakasvuga majanduses väga palju kiirem,“ tõdes Soosaar ja lisas, et mida kiiremini alampalka tõstetakse võrreldes üldise palgakasvuga, seda enamate töökohtade puhul muutub alampalga määr piiravaks.
Maksu- ja tolliameti palgaväljamakse kuiste andmete põhjal võib öelda, et ligikaudu 10-12% palgaväljamaksetest jääb alla miinimumi – tõenäoliselt osakoormusega töö tõttu. Ligikaudu 5-7% palgaväljamaksetest on miinimumpalgast 5% suurem või väiksem. Ka nende hulgas on tõenäoliselt osakoormusega töötajaid, kuid selle kohta keskpangal andmeid ei ole.“ Kui me eeldame, et 2015.– 2016. aastal kasvavad palgad 6%, siis 25%lise alampalga tõusu korral lisanduks 5-6% palgasaajaid, kellel tuleks palga alammäära nõude täitmiseks palka tõsta,“ märkis ökonomist.
Soosaare sõnul mõjutab alampalga tõstmine lisaks ka sellest mõnevõrra kõrgema palgaga töökohti, sest töötajate motiveerimiseks on olulised ka suhtelised palgad. Näiteks kui ettevõttes tõuseb erialase ettevalmistuseta lihttöölise palk 488 euroni, siis tavaliselt ei jää vastutusrikkamate ülesannetega töötaja palk 500 eurole. „Eeldusel, et ettevõtjad ei teeni üldiselt tavapärasest märksa kõrgemaid kasumeid madalapalgaliste töötajate arvelt, tähendab kiire alampalga tõus seda, et osad töökohad muutuvad ettevõtjate seisukohalt mittetasuvaks. Arvestades eelpool toodud arvutusi, peaksid ettevõtjad kaaluma ligikaudu kümnendiku töökohtade mõttekust ja tõenäoliselt osa madalapalgalisi ja madala tootlikkusega töökohti kaob,“ kinnitas Soosaar.
Tegelikult on see loomulik protsess majanduses, et inimesed inimesed liiguvad paremini tasustatud töökohtadele ja firmad, kus tootmine pole tõhus, jäävad konkurentsile jalgu. Suur alampalga hüpe kiirendaks märkimisväärselt seda protsessi ja Soosaare sõnul on kaheldav, kas uute ja paremate töökohtade loomine jõuaks sellega sammu pidada. „ Samuti oleks suurtes raskustes inimesed, paljud neist erialahariduseta ja pigem vanemaealised, kes töö kaotavad. Tõenäoliselt näeksime struktuurse tööpuuduse kasvu. Suuremaks kannatajaks jääksid suurtest tõmbekeskustest eemal paiknevad piirkonnad, kus alampalga teenijate osakaal on suurem,“ tõdes ta.
