Isegi, kui Kreeka peaminister Alexis Tsipras saab kuni 7,2 miljardi eurose abilaenu makse, mida kreeditorid kinni hoiavad, vajab ta väga varsti pärast seda taas värsket rahasüsti.

Ainus, mis järgneb viie kuulisele kaevikutesse kaevumisega läbirääkimiste positsioonisõjale, on uued võitlused. Hädas riik vajab kolmandat, vähemalt 30 miljardi eurost päästepaketti, prognoosisid Nomura Internationali analüütikud Lefteris Farmakis ja Dimitris Drakopolos. Lõplik arve suurus oleneb sellest, kas euroala kaaslased on valmis pakkuma Kreekale võlakergendust ja millises vormis see toimub.

Tsipras nõuab, et abitingimused peavad lähtuma tema tingimustest, mitte nende valitsuste omadest, kelle maad on külvanud viie aasta jooksul miljardeid eurosid maksumaksjate raha Kreekasse, et hoida Kreekat euroalal. Vastasseis on viinud pretsedenditu likviidsuspitsituseni, mis surub Kreeka majanduse taas langusesse ja seeläbi tõstab Kreekale vaja mineva abilaenu summat, kui praegune päästepakett sel kuul lõppeb.

„Igasugune vastuvõetava kokkulepe saavutamine praegu on ebatõenäoline,“ ütles Centre for European Reformi asedirektor Simon Tilford. „See läbirääkimiste mäng võib korduda uuesti ja jälle.“

Sõnasõda käib täies hoos. Tripras ütles reedel Kreeka parlamendi ees esinedes, et värskeim laenuandjate pakkumine ei ole aktsepteeritav ja ta loodab, et see on ainult üks „rumal läbirääkimiste trikk.“ Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kellega Tsipras läinud nädalal kohtus, ütles, et Kreeka peaminister on valesti tõlgendanud läbirääkimiste asjaolusid ja peaks järgima mõningaid lihtsaid heade suhete aluseks olevaid reegleid.