Euroopa Komisjon süüdistab Eesti valitsust maksuinfo varjamises, ähvardab kohtuga

Karmi käega konkurentsivolinik Margrethe Vestager väljastas nõudekirja ja karmi hoiatuse Eestilt info kättesaamiseks.

Euroopa Komisjon tegi esmaspäeval Brüsselis teatavaks, et kuivõrd Eesti valitsus on keeldunud parasjagu käimasoleva üle-Euroopalisi maksustamise praktikate uurimises kaasa löömast, hakatakse infot ametlikult sisse nõudma. Ja kui kuu ajaga ei vastata, siis antakse asi Euroopa kohtusse.

Nimelt teostab konkurentsivolinik Vestager parasjagu üle-Euroopalist uurimist, mis sai alguse nn Luksemburgi leketest. Mullu sügisel selgus, et selle väikese suuhertsogiriigi maksuametnikud olid väljastanud rahvusvahelistele korporatsioonidele individuaalseid maksuotsuseid, mille tulemusel said need ettevõtted keerulisi juriidilisi skeeme kasutades oma maksukoorma viia peaaegu olematule tasemele.

Tihti tähendas see tegevus, et juriidiliste nõksudega jäeti paljude teiste liikmesriikide riigikassad täielikult maksutulust ilma, kuigi end Luksemburgi registreerinud ettevõtteid tegutsesid ka mujal EL-is.

Euroopa Komisjon alustas sellise praktika avalikuks tulemise järel uurimist, kas taoline tegevus võis endast kujutada ebaseadusliku riigiabi andmist. Samuti otsustati uurida, kas ka teised liikmesriigid on sedasi talitanud ja paluti neilt vastavat maksualast infot.

Nüüd selgub, et kõigist 28-st EL-i liikmesriigist on Eesti koos Poolaga ainukesed kaks, kes asjale vilistavad ja keelduvad koostööst alal, millest sõltub otseselt maksuraha õiglane kogumine riigikassasse.

„Euroopa komisjon väljastas kaks nõudekirja, mis kohustavad Eestit ja Poolat ühe kuu jooksul üle andma Komisjoni poolt nõutud informatsiooni nende maksupraktikate kohta. Mõlemad riigid on tänaseni keeldunud täielikult vastamast eelmistele infopäringutele. Kui need kaks riiki peaksid puuduolevat infot tähtajaks mitte üle andma võib Komisjon kaevata nad Euroopa kohtusse,“ teatas Brüssel täna.

Komisjoni teatel saadeti Eestile ja Poolale päringud sarnaselt teisele liikmesriikidele juba möödundu aasta detsembris. Kõik riigid peale Eesti ja Poola on koostööd teinud ja info täielikult üle andnud. Sellelt pinnalt küsib Komisjon 15 liikmesriigilt täiendavat infot terve hulga maksuotsuste kohta.

Euroopa Komisjoni teatel on Eesti ja Poola keeldunud nõuetekohaselt vastamast viidates eelarvesaladusele ning proportsionaalsuse printsiibile. Kaks riiki on üle andnud vaid üldise loomuga infot, kuid keeldunud avaldamast Komisjonile detailseid ja spetsiifilisi maksuotsuseid, mis on tehtud perioodil 2010-2013.

Brüsseli nägemuses on aga Euroopa Komisjonil õigus välja nõuda igasugust informatsiooni, mida peab vajalikuks riigiabi küsimuste uurimisel ja liikmesriikidel on juriidiline kohustus neile vastata.

Maksuotsused kujutavad endast riigivõimu poolt väljastatavaid kinnituskirju kindlates maksuküsimustes. Need ei ole iseenesest keelatud riigiabi reeglite järgi. Kuid kui taolise otsuse tulemuseks on mõnele ettevõttele osaks saav eeliskohtlemine, siis on tegemist EL-i siseturu reeglite moonutamisega, mis on vastuolus riigiabi andmise reeglitega.

Rahandusministeeriumi teatel uuris komisjon jaanuaris liikmesriikidelt maksuhalduri siduvate eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast infot, sh kõikide sellise otsuse 2010-2013 saanud äriühingute nimesid.

"Eesti on seisukohal, et kuna ei ole selge, millisel õiguslikul alusel Euroopa Komisjon sellises mahus sellist teavet küsida saab, ei ole võimalik mh maksusaladust/ärisaladust sisaldavat infot jagada. Euroopa Komisjon (konkurentsi peadirektoraat) toob info andmise aluseks uuest riigiabist teatamise regulatsiooni ning üldisemalt riigiabi reeglite rikkumise vastu võitlemise argumendi, kuid Eesti seadused maksuhalduri eelotsustega ettevõtjaid erinevalt kohelda ega seeläbi riigiabi anda ei võimalda," teatas ministeerium.

Rahandusministeerium on Euroopa Komisjoniga täiendavalt veel aprillis suhelnud ja Eestis kehtivat süsteemi selgitanud ning lisaselgitusi palunud, kuid pole neid praeguseks saanud. "Ootame tänasele pressiteatele lisaks ka ametlikku kirja. Pikemalt saame kommenteerida siis, kui see on käes ja oleme jõudnud seda analüüsida," lisas ministeerium.